[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

harak <haraga, haraka>, arak <araga, araka> harakas (Pica pica) ▪ Ku harak sagatab, tähendäb pahu sanumi Pärispea Kui harak kädistab, tähendab halbu sõnumeid || piltl ▪ Sa olid siis viel harak aiateibäss (väike ja mõistmatu), ku härgiega künneti, ei sa tiie vanust asjust millist midägi Pärispea || hlv Hara küla elanike pilkenimetus ▪ Ara arakad Juminda Vrd haragas

karap <karapi, karapid> küla tantsuõhtu, simman ▪ Kui viel moni pillimies kädesaadav oli, läks (talgu lõpul) peris karapiks lahti Tammistu; Lähme pühäehtul karapille Tammistu

külä <külä, külä>
1. küla ▪ Oma külä ja ka ümberkaut küläde peremergid olid enämbjagu tiedä ja tunnetud Tammistu; Siel on külä suur küll, siel on palju peresi Pärispea; Meil oli kiik külä vahel Tapurla || kogukond ▪ Kudas külä minule, ninda mina küläle Tammistu (kuidas kellessegi suhtutakse, nii suhtub tema vastu)
2. külaline ▪ Pane säälisemäd riided, ehtul tulevad küläd Juminda; Külä inimese jauks siis keideti ka kohvi ja praeti liha, sie oli siis suur külälise toit Tapurla || külässe ~ küläss külaliseks (minema või olema) ▪ Meie laps o nii kange vierastama, ega sengä ole külässe menemistigi Pärispea; Küläss on üä olla, aga koduss viel paremb Tammistu

külä|kerda külakorda, kordamööda küla perede ülalpidada ▪ Eks karjane käüb neh küläkerda, ega tämä muidu sis läbi saa Pärispea

vares <varekse, varest> hallvares (Corvus corone) ▪ Kui vareksed huomigul kisavad, tuob sie päiväl sadu Viinistu; Vareksi ninda vähäseks jäänd Viinistu || nlj Virve küla meeste hüüdnimi ▪ Virve vareksed Pärispea; Virve mihi üüeti varesteks ja virvelased sidä varekse nime ei saldind Tammistu || vareksekarva hall ja udune ▪ Ei taa päiv paistu, vareksekarva ilm, ei heinäd kuivaki Pärispea