[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

kivik <kivigu, kiviku> ~ <kivigü, kivikü>
1. nimis kivine maa ▪ Vade aeva lapjaga tosta maa ja hakk-kirvegä neh mulda tuhlid, ega siel kivigüss sis hobusega saisigi millist midägi tehä Pärispea; Kiviguss on raske kündä Leesi; Sield kivigust saab vergukivi Viinistu
2. omds kivine ▪ Nii kivik maa, nürib vigastime ärä Viinistu; Nie maad olid nii kivigud, suurembi ja vähembi kivi täüs Pärispea Vrd kivine