[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

hark <hargi, harki>, ark <argi, arki>
1. kaheharuline puu, harudega tööriist või selle osa ▪ Vogihark Tapurla Voki koonlapuu; Kahvlil ja puomil olid hargid, kus hark oli ümber masti, sis liuges siel pikki masti Viinistu (purjepaadi osad) || võrguhark ▪ Hargi taga istus mittu inimist Pärispea; Igäss peress pidi ige paar kolm verguarki olema Tammistu
2. piltl jalg, reis; jalgevahe ▪ Läks vede arkijest saadik Tammistu; Ennemäld oli kalamihe jalaneuks pikke sääregä tossud, mes arkijeni ulatusid Tammistu; Küll sul on pikked hargid Pärispea