[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aakima <aakida, aagin> korjama, koguma ▪ Ka atru, mes torm maale ajas, olid rannarahvas ükstoise voidu omale aakimas Tammistu; Ninda aagitud kaik kived merest, vesi madal ja pohi paistus Tammistu || ahnitsema ▪ Küll aga vares aakis kanapüdül süüä Tammistu

ala
1. määrs alla ▪ Livestüsin heinäkuorma otsast ala Viinistu Libisesin heinakoorma otsast maha; Paati ala (kaldalt alla vette) lükkämä Tammistu || kaldale ▪ Tuli siie Tammistu randa, soitab ranna ligi küll, ala (maale) ei julge tulla Tammistu || ranna poole ▪ Vili jahvadetti ala (sisemaalt rannakülla) tulles tieääristess veskijess jahuks Tammistu
2. tagas alla ▪ Mene vihma iest varju ala Pärispea || piltl ▪ Jäime laua ala Tammistu (ei saanud söögiks vajalikku hulka kalu) || juurde, ligidale ▪ Jäi seisma ukse ala Tapurla; Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala (Mohni saare juurde) ka Viinistu
3. eess millestki allpool ▪ Koht oli väikäne, ala kuue tiinu Tammistu; Siis ta oli vähikä, ala kuoli (eelkooliealine) vast Tapurla || ala tuule ~ ala tuuld allatuult, pärisuunas ▪ Paat liikub ala tuule ~ ala tuuld Tapurla

ammet <ammedi, ammeti>
1. amet; töö ▪ Ammet kaik mes leibä tuob Viinistu
2. tegemine, tegevus; ▪ Küll old vanamihel ammeti (tegemist), kui saand sinne holmije vahele maale Viinistu; Ku tulid juo keväjäll muna pühid, no siis sai oldud muna värvimisegä jälle ammediss Pärispea

haab <haabi, haabi>, haabi <haabja, haabja>, aabi <aabja, aabja> väike paat ▪ Oda haab, nobi (nopi) neid kalu parda äärest Viinistu; Haabiga tuldi igä aluksest maale, ku alus jääti lahte ankurisse Pärispea; Haabiel olid alade puust tullid Pärispea; Vein vergid (varustuse) aabjasse Tapurla; Lähteväd haabjuega merele Tapurla

haavalla haaval, kaupa ▪ Oda ükshaavalla Tapurla; Eks tämä vedi sis sidä suomekraami vähähaavalla jälle maale müüä Pärispea Vrd haavald

joulu|laupäiv <joulu|laupäivä, joulu|laupäivä>, joulu|laupä <joulu|laupä, joululaupäd> jõululaupäev, 24. detsember ▪ Joululaupä ehtul käüdi kirguss Turbuneeme; Joululaupäl siis läks ilm pehmeks ja kiers tuule maale Tapurla; Joululaupäiväl tuleb pere kogu ja tuua tuba joulupuu Viinistu

juda <juda, juda> viirg, jutt ▪ Vuo juda (vees) Tapurla; Linnud lähteväd suojale maale valget juda müödä Pärispea (mööda linnuteed) Vrd juga, jutt1

järg2 <järü, järgü>
1. järi, väike pink ▪ Järg oli pliidi iess Pärispea
2. pukk paadi püstiasendis hoidmiseks ▪ Paat tosteti järgüje vahele püstü, naga lahti, et vesi paadist väljä juokseb Tammistu; Ku paat maale saadi oli tarvis järüd vasta panna kahele puole, et paat parajass kohass otsikohe (püsti) seisus Pärispea

kaarnama <kaarnada, kaarnan> männikoore puruga puunõusid tihendama ▪ Tuoprid kaarnati ärä Viinistu; Enne kui kodu palju silku suolati ja maale vieti, tuli silguriistu tihti kaarnada Viinistu

kajajas <kajaja, kajajast> kajakas (Larus) ▪ Kui meress vesi touseb ja kajajad maale lendäväd, tiedäb jälle tormi Pärispea Kui meres vesi tõuseb ja kajakad maale lendavad, ennustab jälle tormi; Rannald kuulus kajajie kisa Viinistu; Moni kajajas tegeb ääld niigu kennegi olis naurand Kolga-Aabla

kalanesa värske kalana ▪ Kävi Mustve mihi ja siis siit koha pääld mihi ka, kes igä siis veid ne kalanesa kohe igä maale (rannast kaugemale) ja möid siel ärä Viinistu; Tuo mulle räimid kalanesa, ärä ennemi suola Pärispea

kaljuma <kaljuda, kaljun> kiljuma, valjult häälitsema ▪ Ku kajajad kaljujes maale tulevad, siis tegeb tormi Juminda; Et ei ulgu uued uksed, kalju nie kaskised sagarad Juminda (rahvalaulust) (et uksed ei kääksu)

kimm ~ kimb <kimmi, kimmi> ~ <kimme, kimbe>
1. puunõu küljelaud ▪ Kimmid kuivavad lahti Tapurla; Umbpuised riistad on oite hüäd, ei ole karta, et kimmed laialla lähteväd Pärispea; Puuriista kimmed tehä igä kuusest Viinistu
2. katuselaud, kimm ▪ Oled henes uue tuale juo kimmekadu pääle lüönd Pärispea Oled oma uuele majale juba kimmikatuse peale löönud

kosi <kosi> kosjad ▪ Tahtusin kosi mennä Juminda Tahtsin kosja minna; Emä sundind poiga kosi menemä Tammistu || ▪ Lähteb mulla Matlile kosi Pärispea piltl (suremisest)

kuigutama <kuigutada, kuigudan> piiluma, kaela sirutades uudistama ▪ Üks kerra küll kuigut ukse vaheld sise Viinistu; Mes sa aeva kuigutad, pane pää patjale ja jää magama Tammistu; Kolmekuune kuigutab ja kuuekuune istub Pärispea

last1 <lasti, lasti> laadung (paadis või laevas) ▪ Rasket lastiss paati suure lainega ei jaksa souda Tammistu; Oma lastiga jousid (jõudsid) igä hüäst siie Viinistu; Enämiste kaik paadid said tänä huomigul kala lastid, kudukalad on Pärispea; Mittu paadi lasti tuodi (kalu) maale Tapurla

luup <luubi, luupi> väike aerupaat laeval, päästepaat ▪ Kapten mend ühe luubiga maale oma asju ajama Tammistu; Laevujess on luubid, neiegä tulevad mihed randa, ku laeva ankurisse panevad Pärispea; Luup oli üsnä pikk, valge värvitüd paat Pärispea

läns|tuul <läns|tuule, läns|tuuld> läänetuul ▪ Länstuulega vahest saab kalu, täüdüb mennä igä merele Pärispea; Ühe uppund mihe torm toi maale länstuulega Tammistu Vrd lännetuul

lülläss hädas ▪ Tuul aeva üldüs, olimme peris lülläss enne kui maale saimme Viinistu; Suure pere emä o toisina lastega ka lülläss, ku nie kisavad ja sägäväd Pärispea

maa <maa, maad>
1. maismaa ▪ Uomigu saimme juo maad käde, maad paistusid Kiiu-Aabla; Maatuuled pikkeajalise lietsumise (lõõtsumise) järel pühkisid mere nindagu luuaga kalujest puhtaks Tammistu; Meie küläst käüdüd Suome maissegi alade, saadik sis sinne Kräämäri holmisse Pärispea; Paadisild oli siel maa (neeme) taga Viinistu
2. sisemaa, rannast kaugem ala ▪ Maal käüdi silku kauplemas Tammistu; Isa läks maale kalu müömä Pärispea; Pedäspä küläss on maa kiel (Kuusalu maamurre) Kiiu-Aabla (vastandina rannamurdele)
3. maapind ▪ Krusklased (rautsikud) kusidid kohe istujes maass kintusi (kintse) Pärispea; Sie oli rüüpänd nii palju, et oli maulla (kõhuli) maass Viinistu (purjus inimesest) || muld ▪ Krusklaste kusitamist täüdüb maaga vajutada Pärispea
4. maaomand, isiklik maalapp ▪ Muist olid ka niisugused siin, kel ei old ühtägi maad Pärispea

migä <miŋŋe, migä> mis ▪ Küll ne telid on paksud, migä keväjäl meress ujuvad Pärispea; Kalad pandi suola, nie viedi maale, miŋŋe iest leibä saadi Viinistu; Peräst saadud küll aru, miŋŋess viga Tammistu Pärast saadud küll aru, milles viga; Täüdüs se kaik siit merest tulla, miŋŋegä täüdüs elädä Viinistu Vrd mes

muoti moodi ▪ Vergu päästämise (võrgu tühjendamise) ja kuivama panemise ajal paist kohe väljä, midä muoti verk oli parandettud Tammistu; Arutand ige üht muoti ja toist muoti, et mes muoti me maisse (merelt maale) saamme Tammistu; Sidämuoti pidäs olema Virve; Kaiki muoti mängü oli (lastel) Pärispea

mutk <mutka, mutka> keerd, kõverus ▪ Mittu mutka matkass Tapurla piltl (kõnekäänd) (elus mitmeid teid veel käia) || mutkass ~ mutkasse kõveras; kõverasse ▪ Sie puu on mutkass, puu on kasvand mutkasse Tapurla

palle <palde, paldet>
1. kahekorra pööratud serv, riide palistus ▪ Välimäsess serväss, sinne tehti niisugune lai pallistus, sidä üöldi küll palle, jaa, paldeks üöldi Viinistu || paldele kahekorra ▪ Vigasti kier, jääb paldele Tapurla; Ärä vestä vigastind liiga palju, lähteb iest paldele Viinistu
2. vall ▪ Tormiga ajas maale suure adru palde Tammistu

rand|rüütel <rand|rüütli, rand|rüütli> piirivalvur ▪ Rannass vaanisid jälle randrüütlid, neh ku kennegi salakaubaga maale tuli, sie ueti (võeti) kinni Pärispea; Siis (öösel) eiväd nie randrüütlid nää Pärispea

ruttu|peräst ruttu ▪ No ega sul old enämb amba allgi kuiva kohta kui maale said, mene ruttuperäst riidi vahetama Tammistu

sarvigas <sarvika, sarvigast> sarikas ▪ Tuale pandi sarviku pääle Virve Majale pandi sarikaid peale; Saad juo maja valmis, on juo sarvikad pääl Pärispea; Tänä saamme sarvikue liigud Viinistu

siie siia ▪ Soja ajal ajas meri siie palju surni (surnuid) maale Tammistu; Ühekerra jälle tulid kalalastiga ja said siie randa Pärispea

silk <silgu, silku> soolaräim ▪ Lähteb aeva silk ja suupala kerraga Tammistu (tühja kõhuga süües); Silku viedi maale Kiiu-Aabla; Saimme kalu ja siis suolasimme silguks Viinistu

teli <teli, teli> suur jäätükk, jääpank ▪ Küll on suured ja paksud telid, mes tormiga on maale ajand Tammistu; Jäämurdaja oli igä peris laiald jää telijeks ottand (võtnud) Viinistu; Suured telid aja unniku Tapurla || telisse panema paksu jääd tegema ▪ Pakkane paneb peris telisse Pärispea

tila <tila, tila>
1. koht; ruum ▪ Vähäse tuulega läks paat ludinal ja pia oldi lasutilal (võrgulaskmise kohal) Kaberneeme; Ei ole kohta ega tila Tapurla Pole oma talu ega eluruumi
2. olukord ▪ Maale mennes oli peris uon (halb) tila Tammistu (teeoludest)

toimitama <toimitada, toimidan> toimetama, korraldama, talitama ▪ Kaiksugu luomad olid kaik minu toimitada Pärispea; Piiridüst ka siis toimidetti jälle kaugemale maale kaubale (müügiks) Pärispea Vrd tellama

tramm ~ trammil trammis, pingul ▪ Vinna vaier on paati maale vinnajes oige tramm Tammistu; Köüs oli kogu aja meil kääss trammil Pärispea; Sie king on jalass nii trammil, kohe varbad valutavad Kolga-Aabla; Püksüd o kohe pääle süömist ninda trammil, et ei saa hingedä Pärispea

turkama <turkada, turkan> torkama, panema ▪ Iest turgati kääd sise (imikut riietades) ja seljä pääld kinni Kaberneeme; Mies turkand majale tule otsa Tammistu; Sinne paadi tabiauku (tapiauku) siis turgati sie oberaha Tammistu (nõidumise vastu) Vrd torkama

tuudutama <tuudutada, tuududan> tuututama, pasunat puhuma ▪ Enne ku karjane metsä menemä hakkas, tuudut igä pasuna mitmale kerrale Pärispea; Midäs siel tuududad, ega sa karjass arva sis olema Pärispea

vuoder <vuotri, vuotri>
1. vooder rõivaeseme, jalatsi jms sees ▪ Sel tegil (saanitekil) oli viel ohemast riidest vuoder ka all Pärispea
2. ehitise välis- või sisekate ▪ Tarvis panna uus vuoder (majale) Pärispea || piltl maad kattev kiht ▪ Saarde randuiss oli moness kohass kaunikane vuoder (paks kiht) lund Viinistu

vähä|haavalla ~ vähä|aavalla vähehaaval ▪ Eks tämä vedi sis sidä suome kraami vähähaavalla jälle maale müüä Pärispea; Vähäaavalla tien Tapurla Vrd vähähaavald, vähäaavali

värskenasa, värskenesä värskelt ▪ Värske kala, sie viidi siis kaubale värskenasa juo, teda ei suolatud Kaberneeme; Kui kohe värskenesä taheti kilud maale viiä, siis enne kilu kohe ei suolatud Tammistu; Värskenasa viidi ta (kala) linna Kaberneeme Vrd värskild, värskinesä

värskild värskelt ▪ Värskild siis praeti (räimi) Tapurla; Ei sidä ole küll kuulla old, et hülge risa suolada, värskild keidedä Pärispea; Nuodakalu igä ei suolatud, nie igä müödi siis ja viedi värskild kohe maale Viinistu Vrd värskenasa, värskinesä