[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ajama <ajada, ajan>
1. midagi tegema sundima ▪ Ajamata läks, palumata tulgu tagasi Tammistu; Aja kui huost hange Viinistu (kõnekäänd) (sunni vastumeelset tegema); Aimme lehmäd keväjäl laudast väljä Pärispea
2. jälitama ▪ Mies ajab koeraga jänikse jälgi Tapurla; Ei old mahti millagi, üks tüö ajas aeva ühttoist taga Tammistu piltl
3. sõitma ▪ Loksa piirivalve paat ajab laeva puole Viinistu; Suome puold ai tullipaat laeva juure Viinistu; Siis ikke ajasime aina vasta tuuld Kaberneeme

hais <haisu, haisu>, ais2 <aisu, aisu> lõhn ▪ Sie siep o hüä haisuga Pärispea; Oli hüä kadajaoksa hais tuass Pärispea || piltl ▪ Ega oma ais ei aise Tammistu (Inimene oma vigu ei märka) || piltl midagi taipama ▪ Ma sain sest ammu haisu nenässe Viinistu || piltl ei ole üldse ▪ Ei ole arvu aisugi Tapurla (kõnekäänd) Ei ole aru raasugi; Vast ei old viel tuule aisugi tunda Tammistu Alles äsja ei olnud tuult ollagi

hakkama <hakkada, hakkan ~ hagan>, akkama <akkada, akkan ~ agen>
1. alustama ▪ Jaanipäiv oli 24. juunil ja siis hagati heinäle Pärispea Jaanipäev oli 24. juunil ja siis alustati heinateoga; Kui soda loppes, sai jälle hagatud äri ajama Viinistu; Hakkaga süömä! Pärispea
2. muutuma ▪ Ehk akkab viel elusaks Tapurla; Hakkab saule (sajule) mitmaks päiväks Pärispea
3. kinni või külge jääma ▪ Putr akkab pohja Tapurla || ▪ Jahud ei akka ühte Tapurla || nakkama ▪ Sie haigus hakkab inimistesse ka Pärispea
4. mõjuma || pähä hakkama pead haigeks tegema, purju panema, iiveldama ajama ▪ Meri akkab pähä Tapurla; Viin, olut akkab pähä Tapurla; Ving akkab pähä Tapurla || süämelle hakkama vastumeelsust tekitama ▪ Midäs sul viel süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Pärispea
5. (midagi) suutma || hakkama saama toime tulema ▪ Laps läks ilulugemisega ninda ähmi täüs, et ei saandigi hakkama Pärispea || lõikama ▪ Vigasti ei akka rohe pääle Tapurla; Viskasid terve nauri lehmäle ede, nää ilastab vaide sen ärä, ei hakka hammas pääle Pärispea
6. töökorda; töökorras, tegevusvalmis ▪ Sain elämise siin akkama, ega old midägi enne akkamist Tapurla; Ennemi ku kaljastest aluksed olid hakkamas, vieti Suome vilja, tuhli, ouni ja ühttoist tarvelist Pärispea

höünästämä <höünästädä, höünästän> midagi kasutut tegema, vallatlema ▪ Mes siin höünästäd ja mardiks juoksed vanana? Viinistu; Ei seisuda kodu, muutkui mennä jälle höünästämä Pärispea Ei seista kodus, muudkui minnakse jälle eputama Vrd höünästelemä

jodagi midagi ▪ Eks mei luotand paadiga igä jodagi tienidä Viinistu; Nüüd ajad sa jodagi hullu juttu Viinistu; Lähme vade metsä, eks sield jodagi-midägi igä saa Pärispea

juhatama <juhatada, juhadan> kätte näitama, midagi v. kedagi leida aitama ▪ Juhada tied! Tapurla; Küll kiel-miel tied juhatab Tammistu || ▪ Ah siis sidä vanamiest juhadetti Pärispea (soovitati keelejuhiks)

kallal tagas (midagi) pruukimas ▪ Kuer on liha kallal Tapurla

kasuk <kasuga, kasuka>, kasugas <kasuka, kasugast> kasukas ▪ Kasugad pieti kohe aeva pikked, eks ne olled suojad ka Pärispea; Vanad mihed pidid talvel seljäss viel kasuga vesti ja lambanahka püksü Tammistu || piltl midagi soojendavat ▪ Peremihe puold on kasuk (sulasele) Tammistu (raske töö annab sooja)

katsuma <katsuda, katsun>
1. (midagi teha) püüdma ▪ Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Ku alade katsud reksane olla, siis saad helpusast elust läbi Pärispea Kui alati püüad tragi olla, siis saad kergesti elust läbi
2. vaatama ▪ Sai mendüd sis alade igä kahena rüsä katsuma Pärispea Sai mindud siis alati ikka kahekesi rüsa vaatama
3. proovima, maitsma ▪ Paraaigu (praegu) odin pöntü lahti, hüä viin, katsuga Pärispea

kunama <kunada, kunan> midagi omaette tegema; nokitsema ▪ Kui ärä olen, on poiss tuass üksi kunand Viinistu; Mes sa siel kunad ka tehä pikked talveehtud? Pärispea

milline <millise, millist> missugune || millist midägi mitte midagi ▪ Nie ep ole mitte millist midägi tahtuned Pärispea; Ega merimihed karda mitte millist midägi Pärispea; Ei tänä löüdänd metsäst millist midägi, marju ega sieni Pärispea

nuplama <nuplada, nuplan> sõrmede vahel midagi tegema ▪ Jäin vahtima, et mes sie laps siel omaede (omaette) nuplab Juminda

plehtima <plehtida, plehin>
1. juukseid palmima ▪ Tütrik plehtis juuksi Juminda Vrd plettima
2. midagi hoogsalt tegema ▪ Plehtisin (sõin) kere täüs Virve; Piäb hakkama heinä plehtimä (niitma) Tapurla

puolesa poole peal, pooles || puolesa pidämä kokkuhoidlikult tarvitama, poole vähem midagi tegema ▪ Siga suri ärä, nüüd täümme liha süömist puolesa pidädä Viinistu; Piä puolesa mes selle räägid, ega sel ka midägi kieless seisu Viinistu Jäta pool rääkimata sellele, ega temal midagi välja lobisemata ei jää

sahkama <sahkada, sahkan> korduvalt midagi tegema ▪ Küll sie on sahkand aida vahet käüä Tapurla

sutrama <sutrada, sutran> askeldama, midagi tegema ▪ Sutran nindasama kodu Virve || sudima, määrima ▪ Sama murretud varre otsaga sis kohe sutrada henes nägü kaik üle Pärispea

toprutama1 <toprutada, (ta) toprutab> midagi üles õhku keerutama ▪ Kanad toprutavad liiva siess Virve; Ei saand rannass olla, tuul toprut silmäd liiva täüss Virve

vahetama <vahetada, vahedan> vastastikku midagi andma ja vastutasuks saama ▪ Sield toimme leivä, vahedid omale, panid kalakuorma pääle Kiiu-Aabla; Vahedamme oite asemed Viinistu

vuhtima <vuhtida, vuhin> kiiresti midagi tegema ▪ Vuhtis mennä Virve; Vuhtis muutku tehä Virve; Mene vuhi ne tuhlivarred pääld ärä, siis on ottama hakkajess juo kuored tuhliel kinni Pärispea Mine niida kartulipealsed pealt ära, siis on võtma hakates juba koored kartulitel kinni