![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
eks
1. (kinnitus- või rõhusõna) küllap, ju ▪ Eks siga ole saand jälle tua uksest sise ja no eks munakorv old jälle tuanurgass Tammistu; Eks me lähe, eks me tuo Tapurla; Eks se kinkijä taidand olla sis muidugi vana Jüri poig Pärispea; Eks tämä on igä aige old Kiiu-Aabla || (käsu või soovitusena) ▪ Mes siel seisud jusku tiesurna (valvur), eks sa lähä kuhugi Pärispea Vrd ks
2. (küsilauses koos eitussõnaga) kas (ei) ▪ Eks silmäd ei tie haigeks sie kirjutamine? Pärispea
haavald haaval ▪ Laine käüb muidugi randa ja siis tegeb vähähaavald aeva sidä puosta korgemaks Viinistu (jääkuhjatise teke rannal) Vrd haavalla
hötsütämä <hötsütädä, hötsüdän> tatsama ▪ Sie kondimine on vanainimisel niisugune vilets, hötsütänned siis mennä, kovast riidess muidugi, suured vildid jalass Turbuneeme
hütt <hüdi, hütti>, ütt <üdi, ütti>
1. kajut ▪ Luodimme et (paat) tegeb siis ka paremba vaardi, kui sidä suurd hütti pääl ei ole Viinistu
2. hurtsik ▪ Vade oitegi vanu elumaju, ku muidugi huonu, üöldä ka hüttijeks Pärispea; Väikäne maja ütt Tammistu
kodune <koduse, kodust>
1. kodus valmistatav; koduga seonduv ▪ Ennevanast oli oma kodune leib, midä sa söid Tapurla; Naised täüdüsid juo tehä siin rannass kaik kodused tüöd Suurpea; Kodused mured ei maksa tiele kaasa ottada Tammistu
2. kodurahvas, kodus olija ▪ Kui tuldi mereld, kohe kodused küsüsid, kust vuo tänä oli Juminda; Ei tormiga old kodustel rahu Pärispea || kodus kasvav, hoolealune ▪ Mes nüüd kodune porsas tiedab Tammistu (kodus hooldatu ei tunne ilmaelu)
3. kohalik ▪ Oli muidugi ka üks kodune köster Kiiu-Aabla Vrd kohaline2
kubinal, kubinass tihedalt, rohkesti koos ▪ Nie riegud (jääpraod) on vahest kohe kubinal neid auli täüss Viinistu; Lambad on karsnass kubinass kuoss Tammistu; Vesu oli suvitaji alade, neh suvel, kubinass täüs Pärispea Võsu oli suvitajaid alati, jah muidugi suvel, kubinal täis; Vade sinne kogus neid nuori inimisi kogu küll, kohe kubinass oli toisi Pärispea
lau|päiv <lau|päivä, lau|päivä>, laupä <laupä, laupäd>, laube <laube, laubed>, lauba <lauba, laubad>
1. laupäev ▪ Laupäivite ennemb merele ei mendüd Tammistu; Vahest esmaspe läksime (kaugele heinamaale) ja laubeks siis tulime kodu Kaberneeme; Laupään oli putru Pärispea
2. pühade eelpäev ▪ Sie siis muidugi oli mardipäivä laupäiväl, kui santimas kävid Viinistu || tormi eelõhtu ▪ Paha ilma laupäiv Tammistu (vaikus enne tormi)
ligi
1. määrs lähedal, lähedale ▪ Siis laev tuli jo oite ligi Pärispea; Igäühele tuleb vanus ligi ja surm tuleb ka viimaks ligi igäühele Viinistu || kaasa, kaasas ▪ Kumbasimed (kompassid) olid muidugi ligi uetud Viinistu
2. tagas ▪ Laev ai peris ranna ligi Viinistu Laev ajas päris ranna ligidale
3. eess ▪ Heinämaa oli ligi Viinistüt Pärispea
mardi|päiv <mardi|päivä, mardi|päivä> mardipäev, 10. november ▪ Mardipäiväks tehti vorstid ja verikäkkid Tapurla; Siis muidugi oli mardipäivä laupäiväl (9. novembril), kui santimas kävid Viinistu
paljuks kui palju, väike kogus ▪ Paljuks sie märg maa vihmä kannada Viinistu; Paljuks sul (vanal inimesel) jaksu tüöks on Pärispea || paljuks panema liigseks pidama ▪ Vanaeit pani muidugi paljuks ja nää, nüüd et tahu enämp liha, ei süö ültse liha Pärispea Vrd paljukane
prisk <priski, priski> priske ▪ Sie laps on muidugi haige, eks se muidu menis priskimäks Pärispea || suur, tugev ▪ Hakkas tuulema, oli prisk tuul Viinistu
rauvutama <rauvutada, rauvudan>, rau˛utama <rau˛utada, rau˛udan> rautama ▪ Kävin pajass huost rauvutamas Pärispea; Vankrie rattad rau˛udettud peräst muidugi ka sebäll (sepal) ärä Pärispea
tibatuma <tibatuda, (ta) tibatub> piltl tilkuma, natuke sattuma ▪ Enämb osa piiridüst viedi muidugi Suome, vade eks sidä tibatund siie ka Viinistu; Kudas onnestus, kas tibatus ka tilgakane amba pääle? Tammistu
tunnis|mies <tunnis|mihe, tunnis|miest> tunnistaja ▪ Sie asi oli muidugi kohtuss iess ja siis kutsuti sield kohalisi Pärispä mihi tunnismiheks Kiiu-Aabla
tuop <tuobi, tuopi> toop, jooginõu; mahumõõt ▪ Piimätuop pandi lauale, igäüks rüüpäs sield tuobist Pärispea; Omanik muidugi tegi suure mieleüä peräst puol tuopi löüdäjäle liiku Tammistu Omanik muidugi tegi suure meelehea tõttu pool toopi leidjale liiku; Ega siel oldigi kümmet tuopi olut siess, kann oli kohe pääld palju vaja (puudu) Pärispea; Tehti juo kaheksakümmend tuopi sidä olut, kaks neljäkümme tuobist astjatäüt Pärispea
vähä|haavald vähehaaval ▪ Laine käüb muidugi randa, siis tegeb vähähaavald aeva sidä puosta (jääkuhjatist) korgemaks Viinistu Vrd vähäaavali, vähähaavalla