![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
aiganesa
1. aeg-ajalt, vahetevahel ▪ Eksne sidä pässi käüned aiganesa lainamas Pärispea Eks nad seda jäära käinud aeg-ajalt laenamas Vrd aigunesa
2. omal ajal, aja jooksul ▪ Aiganesa kaik kulu migä liiku Pärispea; Aiganesa haju lese leinävalu Pärispea
arvama <arvada, arvan> mõtlema, arvamusel olema; oletama ▪ Midä näd siit arvavad saama? Pärispea Mida nad siit arvavad saavat?; Ei saa sidäisi arvada Pärispea; Kahe kuormaga arvas ärä saama Viinistu || järele mõtlema ▪ Küll ma olen raska päivi nähnd, kui ma hakkan sidä arvama Pärispea || kavatsema ▪ Ta arvas tänä linna mennä Viinistu
ei <(ma) en ~ ein, (sa) et ~ eit, (me) emme ~ eimme, (te) ette ~ eite, (nad) eiväd (varasem eitusverb esineb tänapäeval ka muutumatu sõnana)>
1. (eitussõna) ▪ Ma en saand jo ka aru, mes tuleb pääle hakkada Pärispea; Ein oska selitädä Viinistu Ma ei oska seletada; Sa teid ihan rumalast, et eit viend tänä rüsä mere Viinistu; Toisest et huoli ühtä Tapurla Teisest sa ei hooli üldse; Eimme oskand siis panna sest tähelegi Turbuneeme; Kas siel eite käüned? Pärispea Kas te seal ei käinud?; Sidä ette ole näht Tapurla Seda te ei ole näinud || (eitust rõhutavalt) ▪ Taevas, ei ma ole ka viel sidä kuuld Pärispea; Ei sa muidu kuula, kui malagas sanujega ühess ei käü Tammistu
2. (vastuseks küsimusele või mõttekäigule) (eitavalt, tõrjuvalt) ▪ Ei, ma saarmast rohkemb ei ole ka näht Viinistu
3. määrs mitte ▪ Kui kalu rohkemb, siis sai rohkemb panna, et sai igä toised inimised ka süüä, ei lapsed üksi Pärispea || ▪ Ei nii hüä ku kiidedä ega nii paha ku laideda Pärispea
4. sides ▪ Tämäl ei ole old midägi luoma, ei siga ega veist Viinistu Vrd ep
horsma|rohi <horsma|rohe, horsma|rohet> põdrakanep (Epilobium angustifolium) ▪ Eksne horsmarohe höüetest kierustanned esteki Huoneteperil püörpindlaga langagi Pärispea Eks nad põdrakanepi villast keerutanud varem Huoneteperil kedervarrega lõngagi Vrd horsma
huomigutte hommikuti ▪ Punu hiuksed letti et ei käü pää tuusagalla, sie oli esimäne kamand piialastele huomigutte ku näd herkasid Pärispea Punu juuksed patsi, et ei käi pea sassis, see oli esimene korraldus tütarlastele hommikuti, kui nad ärkasid
ida|pohi <ida|pohja, ida|pohja>, idä|pohi <idä|pohja, idä|pohja>, iä|pohi <iä|pohja, iä|pohja> ilmakaar – kirre (NE), kirde- ▪ Idäpohja ja iä vaheld tuul Tapurla Kirde ja ida vahelt tuul; Idapohjast tuleb kova torm Kaberneeme; Juminda otsast muoturiga paar tundi idapohjale soita Tammistu; Külä panned näd polema iäpohi tuulega Pärispea Nad pannud küla põlema kirdetuulega
igänä mitte kunagi, iganes ▪ Ärä sa lase sidä kala nauka igänä katkinase kää vasta, tämä o sama kole ku villase viha Pärispea Ärä sa lase seda kala viha kunagi katkise käe vastu, see on sama kole kui villase viha; Surred ep ole igänä tulled kuo käümä, eivad saa ka igänä tulema Pärispea Surnud ei ole mitte kunagi tulnud koju käima, nad ei tule ka mitte kunagi Vrd igänes
ilgema ~ ilgemä <ilgeda ~ ilgedä, ilgen> söandama, julgema ▪ Kuda nad ilgesid? Virve; Ei ilgess korvigi pääss pidädä Pärispea Ei söandaks kõrvugi peas hoida (kui sugulastest halba räägitakse); Ei mina ilge sidä üöllä Tapurla
imestämä <imestädä, imestän>
1. üllatuma, imeks panema ▪ Imestin igä, et siin (Soomes) on terved saared üks kivi Viinistu; Ku nie endised inimised (surnust) üles tousisid, küll ne imestäsid Pärispea Kui need endisaja inimesed (surnust) üles tõuseksid, küll nad imestaksid
2. kaetama, nõiduma ▪ On ärä imestettüd Tapurla
jouduma <joududa, (ta) joudub>
1. ajaliselt jõudma, suutma ▪ Kas ne tänä ehtuks jouduvad? Pärispea; Vaap ne jou˛u Pärispea Küllap nad jõuavad Vrd joudama
2. edenema ▪ Vigasti on oieti jauss, ei jädä vaheeinä ja tüö joudub Tammistu
jusku ~ jüsku ~ jüskü ~ jüstku justkui, nagu ▪ Vahest nad on irmus arad, nindagu jäneksed ja vahest on julged jusku undid Juminda; Oli mend samate jüsku mei kardimme Viinistu Oli läinud nii, nagu me kartsime; Poisikasena sai oldud kerra vähä jüsku merehädäss ka Viinistu; Must jüstku murijaan (murjan) Pärispea
järel ~ järele
1. määrs (ajas või ruumis) järele ▪ Hurasimme küll neile järel, aga nie ei kuulled Viinistu Hüüdsime küll neile järele, aga nad ei kuulnud; Toised (paadid) jäid siis järel vähä Pärispea; Surm tuleb varsi järel Pärispea (surm viib ära); Nindagu rattad vierend (ussid) müöde maad tämäle järel Tammistu || järel andama lõdvendama ▪ Anna sield järel Tapurla || järele jäämä lõppema ▪ Tuul on järele jäänd Tapurla
2. määrs taga ▪ Kell on järel Tapurla Kell on taga
3. tagas järel ▪ Mes sa mu järel käüd Tapurla; Tormi järel Tapurla
4. tagas järgi, kohaselt ▪ Viimaks rehendimme kellu järel, et pidäsimme varsi kohal olema Viinistu Viimaks rehkendasime kella järgi, et peaksime varsti kohal olema; Mei ei old siel juuress käünd, aga siis koha järele (tundsime ära) Viinistu
kaheksamageste kaheksakesi ▪ Kaheksamageste olime (lapsena), nüüd olen üksi järel Kolga-Aabla; Kaheksamageste olled näd enämäst sen (suure paadi) seur Pärispea Kaheksakesi olid nad enamasti selle (suure paadi) meeskond
kahena kahekesi ▪ Sidä (piimanõu) kaevu laskemist täüdünd kahena tehä, nad lassed ala alade pereemägä kahena Pärispea; Elämme uega sin üksigüss ouess nüd vaide paraaigu kahena Pärispea
lappima2 <lappida, (nad) lappivad> klappima ▪ Neljä mihe pääle lappisimmegi sen jau raha kogu, et arvasimme laeva ostuks jatkuma Viinistu
ongitsema oŋŋitsema <oŋŋitseda, oŋŋitsen> õngitsema; koukima ▪ Minu vennad ku nuored olid, kävid ka kala oŋŋitsemas, ega nad midägi saand, ainult träksid tulid oŋŋe otsa Kolga-Aabla Vrd ongima
paakima <paakida, paagin> täis toppima, puukima ▪ Rüsä perä old ninda palju kalu täüs paakind, ei ole jaksatud enämb üles viepinda kergitädä Tammistu Rüsa pära olnud nõnda palju kalu täis, ei ole jaksatud enam üles veepinnale kergitada; Ku näd aluksega veid heini, küll siis paagiti ruuma täüs Pärispea Kui nad paadiga viisid heinu, küll siis topiti trümm täis || piltl ▪ Paakis oma mau kaheksakanti täüs Tammistu (Sõi palju)
padetuma <padetuda, (ta) padetu> kosuma, paranema ▪ Laps jäi haigeks, vade ehku pia jälle padetu Pärispea; Lehmäd o keväjäl ninda raaviskud, vade piaks näd nuore rohe pääl jälle padetuvad Pärispea Lehmad on kevadel nõnda kõhnad, aga eks nad peagi noore rohu peal jälle kosuvad Vrd padenduma
parras <parda, parrast>
1. äär, serv ▪ Kui suur laine oli ja juhtus murdama, siis pani toinekerd ka paadi nii triiki täüs et pardast pardani kohe vesi Tammistu; Pääld tuule pardald hakkas lärtsütämä vett sise Viinistu
2. veealune järsk astang ▪ Madala parras on siel ka jälle, Kuuse madala pardass, kus sai käidud nuodal Salmistu; Meri oli nagu üks parras ja siis nad (kalad) tulid ise sinna vasta, siis viati siald nuot väljä Kaberneeme; Traalid käüvädki pardass Tammistu
pohi1 <pohja, pohja>
1. eseme alumine osa ▪ Paa pohjass on viel vähä süöki Virve; Terve üö nad olid olled siel jahi pohja pääl Tammistu; Punuma täüdüb hakkada korvi pohjast Pärispea
2. veekogu põhi ▪ (Linnu madalal) aeruga vois vabald pohja käde saada ja pohi paistus Tammistu
3. kera või pooli südamik ▪ Kerä pohjaks pieti tühi tigutuos, miŋŋe sise oli pandud erni, nie siis kerijess krabisesid ja ei last kerijä magama jäädä Tammistu
4. põline keel ▪ No eks se vanaemä siis, eks sie rääkind igä küll periseld sidä ranna pohja Viinistu; Eks nüüd ole sidä ranna kiele pohja just kuuld küll Viinistu; Eks minul ole küll sie peris pohja (põline rannakeel) Pärispea Vrd pohiranna
5. lahesopp ▪ Laev soitand aeva lahe pohja, Pedäspä küläst müöde Tammistu
polema <poleda, (ta) poleb>
1. põlema ▪ Ärä vilista tuass, tuba lähteb polema Juminda; Puol agerikku (kuuri) polend maha Tapurla || piltl hiilgama ▪ Silmäd polevad pääss nindagu kassil pimejäss Tammistu
2. kõrbema ▪ Kaik ühetasa küpsüsid, ega nad siis polled Pärispea
rott <roda, rotta> ~ <rodi, rotti> rott (Rattus) ▪ Nie viskand sibud Loksa joge ja pettänd kodu vanembi, et rodad veid ärä Leesi Nad viskasid sussid Loksa jõkke ja petsid kodus vanemaid, et rotid viisid ära; Rodad närisid tuhli Pärispea; Näin suurd rotta Virve
sodima <sodida, (nad) sodivad>
1. sõdima ▪ Nie suomlased olled küll sitked sodima, vade näie kahe vasta eiväd olled toppaned, sendä et näill old kovast kasaku aviks Pärispea Need soomlased olid küll sitked sõdima, aga nende kahe vastu ei olnud (suutnud) seista, sest neil (vaenlastel) oli kõvasti kasakaid abiks.
2. parves lendlema (putukate kohta) ▪ Ei tiie, kas tuleb vihmä, tihud (kihulased) sodivad irmusasti Juminda; Sääsked sodivad (sääsed suruvad) piesaste ümbär Pärispea
vesi <vie, vett>
1. vesi ▪ Anna mulle selget kaevu vett, mes janu kustutab Tammistu; Sield paistus vähä sulavett (jäävaba veepinda) Viinistu; Veri o paksumb ku vesi Pärispea piltl (vanasõna) || vesimage veetaoliselt maitsetu ▪ Vesimageja suppi mina ei tahu Leesi Vesimagedat suppi mina ei taha
2. vedelik; elusolendi eritis ▪ Ei nie (loomad) saa muud ku vett (lahjat jahurokka) Pärispea; Sie tie ajab higistämä ja palavasse ninda et vesi (higi) juokseb Pärispea; Idä tuul ja naiste viha, molembil on vesi taga Viinistu (vanasõna)
3. (mitmuses) veekogu, mingi ala veekogus ▪ Kapteini judu järel ei old näd Vene vesil Viinistu Kapteni jutu järgi ei olnud nad Venemaa vetes; Oli paat tervast (tõrvast) kuivand, vois siis mennä ka vesile pruovima, kudas paat pidäb Tammistu; Penkra vesild (rannalähedasest madalast merest) saadi turski ka vahest kovast Pärispea