[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

elu <elu, elu>
1. elusolek ▪ Toinekerd meri ottab elu ka Tammistu || elust hiŋŋest ~ elu puold ~ elu iest kõigest jõust ▪ Ei ole parada mieste korval soudajes, ku pead elust hiŋŋest igä tembama Pärispea; No sai igä kohe elu puold neid kivi ubida, ennegu aiaks sai Pärispea No sai ikka kohe kõigest jõust neid kive upitada, enne kui aiaks sai; Ma tirisin kohe ka jullat elu iest, neh on pagu vesi meress Pärispea || Tege elu täüs teeb hinge täis, ajab vihale ▪ Mes sa ajad alade nüd niisugust sigaposmu juttu, sie tege elu täüs kohe Pärispea Mis sa ajad alati nüüd niisugust lobajuttu, see ajab kohe vihale
2. elulaad; elujärg ▪ Ei se kerge old sie elu ühtegi Kaberneeme
3. kestvusaeg ▪ Igäl nuodal oli oma nimi ja moni nuot sai viel mittu nime oma elu siess Tammistu

har|verk <har|vergu, har|verku>, ar|verk <ar|vergu, ar|verku>, harv|verk <harv|vergu, harv|verku>, arv|verk <arv|vergu, arv|verku> hõredasilmaline lestavõrk ▪ Eks vanujel miestel old jo nied paremad kalakohad tiedä, oli sie siis arvergu püül vai toiste verkujega Tammistu; Harvverk (on) kammila verk Tapurla; Kaige vanemb nimi old arvverk ~ arverk, siis sai kammilavergu nime ja kaige viimaks kaluosi (kolhoosi) ajal lesta verk Tammistu; Juo rambigi, lähämme nüd harvergulle Pärispea Juba vaibubki (tuul), läheme nüüd lestavõrgule; Läksimme juo harvergu vesild üle ja hakkasimme laskema räimi verku Viinistu Läksime juba rannalähedasest lestapüügi kohast üle ja hakkasime räimevõrke sisse laskma

iess|nimi <iess|nime, iess|nime> eesnimi ▪ Mes sen mihe iessnimi on? Virve

jäämä <jäädä, jään>
1. alles olema ▪ Neli last tal jäi järele Viinistu; Jäänd tilkagi sise Pärispea Ei jäänud tilkagi sisse
2. hilinema, viibima ▪ Tule aiksast kuo, ärä jää hilja pääle Pärispea
3. säilima, püsima ▪ Harvergu ainad jääned jaksu Pärispea Lestavõrgu äärepaelad olid puntrasse jäänud; Sureb hobune, jääväd riistad, sureb inimine, jääb nimi Pärispea || talletuma ▪ Mul jäi miele Tapurla || kinni jäämä ▪ Jäägü sie tükk sulle kurku kinni Tammistu (hurjutatakse ahnitsejat või kitsit inimest)

kalm <kalmu, kalmu> haud, hauaküngas ▪ Tule luukada sinne saat, ku kalmu kanneda Pärispea Tuleb longata niikaua kui kantakse hauda (jalad ei parane); Kalmu aiduje nimi on tuld kalmujest, vanad kalmud Pärispea

kerduvasa korduvalt ▪ Ühtisi nimi ühe pere pääl oli kerduvasa Pärispea (Samad nimed peres kordusid); Eks siis hiljemi täü (peab) näil kuolmeistri˛ill ka olla visa jaksu monda last kerduvasa obeta Pärispea

liig|nimi <liig|nime, liig|nime> ~ <liia|nime, liiga|nime>, liiga|nimi <liiga|nime, liiga|nime> perekonnanimi ▪ Eks nie liignimed pandi juo saa (saja) aesta iest Juminda; Ühed liiad nimed Pärispea Samad perekonnanimed; Ei old viel üsige (üldsegi) iesnime taga toist nime liiganimeks Pärispea; Rootslasil olled liiganimed ka, kohe tulles Pärispea

mädänd, määnd <määnne, määndü> sõimus mädanenud ▪ Migäs mädänd ta nimi nüüd oli Pärispea; Mes mädänd nie lapsed siin siegavad Virve; Oh sa mädänd, mes nüüd tehä Viinistu; Kanad, määnned, ninda pahnaned (sassi tallanud) heinä ärä, et ega sidä saa kuidagi niitädä Pärispea

pedäjäs <pedäjä, pedäjä> männipuu (Pinus sylvestris) ▪ Nummess kasvid pedäjäd Virve; Eks sie Pedaspää nimi ole pedäjäist tuld Juminda Vrd mänd2

peuleu <peuleu, peuleud> peoleo (Oriolus oriolus) ▪ Peuleu, peuleu laulab, sendä ongi pandud nimi peuleu Pärispea; Peuleu laksutab mone kerra peris üöbigu muodi Pärispea

tostama <tostada, tostan>
1. tõstma, ülespoole liigutama ▪ Ei sidä last ma jaksa enämb tostada, sie juo ninda raskas Viinistu; Mene ka naaburi mihele abi kivi tostama Pärispea || kaevama ▪ Tosteti lapjaga üles pisukased pellulabid Pärispea; Akkamme maad tostama, labidaga tostamme, kui obusega, siis künnämme, kui auku, siis kaevamme Tapurla || piltl varastama ▪ Paadist tosteti pump ärä Viinistu
2. esile tooma || alustama ▪ Riidu tostama Tapurla || ette panema, välja pakkuma ▪ Külläp siel ka igä midägi siis sahkerdamist neie kaluega oli, et (ühele noodale) niisugune nimi, Pekkulant (Spekulant), tosteti Viinistu

uppuma <uppuda, ubun> uppuma, vees hukkuma; vee alla kaduma ▪ Kui uppusid molemad otsad ärä, no siis pi˛id akkama naarama Tammistu Kui (võrgutähise köie) mõlemad otsad vee alla kadusid, pidid hakkama tragima; Vede ei ubu, maasse ei mädäne = nimi Tammistu (mõistatus)