[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

edel <edela, edela> ~ <edelä, edelä> ilmakaar (SW) ▪ Umbes ninda edelalle siit on se Maluaud Tammistu; Kui kiers siie tuuled, edelässe, suured vied olid, siis ott jää lahti rannast Viinistu

hangal <hangalu, hangalu>, angal <angalu, angalu> pöidla ja esimese sõrme vahe; pöidlaliiges ▪ Soudajes jäi angalu vahe kibejäks, ott ragu (raku) üless Tammistu; Väänsin peukla hangalust ärä Viinistu

harmitama <harmitada, (ta) harmitab> meelehärmi tekitama, kurvastama ▪ Küll harmit, kui torm vergud ott Viinistu; Se voib igä naist harmitada, ku se mies nüd on alade juua täüs Pärispea

hauduma <haududa, haun>, auduma <aududa, aun>
1. (mune, poegi) hauduma ▪ Lösüksiss justku va haudund kana Pärispea
2. kuumutama; aeglaselt küpsema ▪ Pane kruubid ja sibul podiga üöseks ahju auduma Virve || (pesu, kangast) hautama ▪ Tuhaga pandi kiemä (lõngad), hauduma Pärispea || soojendama ▪ Nüüd haudusin laval tarbeni, ott hieaugud lahti Viinistu || (niiskuse ja soojuse toimel) põletikuliseks muutuma ▪ On laskend lapse hauduma mennä Tapurla; Varbavahed hauduvad Tapurla

helisemä <helisedä, (ta) heliseb>, elisemä <elisedä, (ta) eliseb> helisema ▪ Odad vanal kuul lehtpuud maha, on ilusad kalejad ja kalsked nie puud, ninda et eliseväd Tapurla || piltl heledalt häälitsema ▪ Lapsed helisevad (naeravad) Pärispea; Kas said jälle emäld peksä, et ninda ott helisemä? Pärispea

himm <himmi, himmi>
1. tuhm ▪ Tulimme igä külä himmie tuleje puole Viinistu
2. imestusest tumm ▪ Ott oige himmiks Pärispea Võttis päris tummaks

hoidama <hoida, hoidan>, oidama <oidada ~ oida, oidan> hoidma ▪ Hüle hoidab poiga Viinistu Hüljes hoiab poega; Katsu kinni oidada Juminda; Hois oma riidi kabiss Pärispea; Siis ott (koolmeister) minu oma last hoidama Pärispea

humalass, humalasse purjus; purju ▪ Sie oli tänä kovast humalass, ei sest old tüömiest Viinistu; Sie mies ott hendäst oite humalasse Viinistu Vrd hudigass, pöhläss

hädä|pistu hädavaevu; hädapärast ▪ Ott jää liikuma, hädäpistu saimme viel randa Viinistu Võttis jää liikuma, hädavaevu saime veel randa; Löin kadukse augule mone pilpa, eks hädäpistu avitab Viinistu

häsü <häsü, häsü>, äsü <äsü, äsü>
1. ärevus, segadus ▪ Ku on karta, et se rahakurs muutu, sis inimised o sess häsüss ostamas Pärispea; Ott häsüsse Pärispea Ajas segadusse
2. tüli ▪ Nie on pahuksiss, ei tiie, miŋŋest sie häsü tuli Viinistu; Mes äsü siel küläss jällegi oli? Tammistu; Tüütäb ärä joba sie häsü neie rüsäkohtie peräst Viinistu

höürüksiss, öürüksiss auru all; purjus ▪ Igä laupäivä ehtu oli höürüksiss Pärispea || aruta olekus, ülierutatud seisundis ▪ Sie old siis ninda öürüksiss, et ei ott kennegi kuulla Juminda Vrd äür

ide <ideme, idet> idu ▪ Karduli ide Tapurla; Ideme auk (kartulil) Tapurla; Ohrateril ott igä sie idele menemine kohe vahest neli-viis päivä aiga Pärispea

istuma <istuda, istun>
1. ▪ Istu ja puhka jalgu, küll siis tie joudub (edeneb) Tammistu || videvikku pidama, õhtut veetma ▪ Puhet istuma Tapurla
2. vangis olema ▪ No sinusugusel on paras kinni istuda Kolga-Aabla; Tä ueti keväjäl vist mai kuuss kinni ja oli suve läbi juo istund Viinistu
3. sobima, passima ▪ Kaarepuu pidi istuma tihejästi vasta paadi siesspuolist lauda Tammistu
4. vees asetsema; (põhjas) kinni olema ▪ Lieted-potskad (võrguujukid) ott vett täüs, istusid ninda merepohjass kui vergudki Tammistu

jolk <jolgi, jolki> ~ <jolgu, jolku> väike purjepaat, vanaaegne kolmemastine tekita kaljas ▪ Jolkujegä vieti kivi ja laudu Pärispea; Üks jolk ott sendägi oite hüä lasti kivi sise Pärispea

kaentluline <kaentlulise, kaentlulist> kaenlatäis ▪ Ott omale suure kaentlulise kohe Viinistu; Suure kaentlulise kohe toin hatru lehmäle ala Pärispea

kahmal <kahmalu, kahmalu> kamal ▪ Ei ma kaalund, ansin kahmaluga Viinistu; Süömä kalu ott igämies paadist, ei neid luetud ega kaalutud, igäüks tost kahmaluga ninda kuda arvas paraja jau olema Tammistu; Odin kahmalutäüe habu marju Pärispea; Katsu sa kahju kahmaluga mieta Tammistu (kahju ei saa kamaluga mõõta)

kerd3 <kerra, kerda>
1. kiht; (millegi) rida ▪ Pakkane on, pane hüäst riidi selgä, kerd o igä kerrale lisäks Pärispea; Kui muotur kävi siis ott juo (paadi) tagand madalaks ka viel, siis pandi viel kerrad (laudu) pääle Tammistu; Lueti siis solmest solmeni (võrgusilmi), sie oli sie vergu kerd (silmade rida) ja nelikümmend lueti neid, nelikümmend kerda, sie oli tabajuse pikkus Tammistu
2. korrus ▪ Minä ei tahu küll alumasel kerral elädä Virve Vrd kerrus

kieb <kievä, kiebä> keev; tulikuum (vedelikust) ▪ Läügätäs kiebä vett kääseljälle, ott naha maha Viinistu; Tie piimäle leiväst parajad palad sise, nie o oite hüäd kievä piimä siess Pärispea

kopsik <kopsigu, kopsiku> ▪ Ku (rätsep) sai riide valmis, siis ott (võttis) kopsiguga vett Pärispea; Kopsik on vieämpriss Kolga rand

kraadine <kraadise, kraadist> (mingi määra) kraadidega ▪ Oli tarvis viie vai kümme kraadisi külmi, mes ott jo mere tohuma (aurama) Tammistu

kuos <kuosi, kuosi> kurss, suund ▪ Kui laiv jous sadama, siis kaik merimihed odid kuosi kodu puole Leesi; Mihed ott kuosi Malusi pääle Virve Mehed võtnud kursi Malusi saare peale || piltl ▪ Ei sie oma kuosild hellida Tapurla (ei lase oma arvamust kõigutada) Vrd kurs

kääst
1. tagas käest, kellegi omandusest ▪ Viletsä aestaga osta viel karduligi maamieste kääst juure Tammistu || mõju alt ▪ Mene korja vergud ärä ka tuule kääst liepumast Pärispea; Etsis paremba, vade sai huobis vihma kääst räästä ala Pärispea piltl
2. määrs (millegi otsasaamisest, lõppemisest) ▪ Terve (nooda) luoma sise raiumine ott (võttis) oma puol päivä kääst Tammistu || korrast ärä ▪ Närvid olid täüesti kääst ärä, nindagu purjess (purjus) kutsarill Tammistu

kää|vars <kää|varre, kää|vart> käsivars ▪ Ku käävarred on karvased, siis on hüä mesiläse onn (õnn) sel inimisel eluss Pärispea; Olen vähähaaval oma käävarre ramuga kaik teht Viinistu; Paulavedu kävi ninda, vedäjä ott paulapuhi pahema kää varrele Tammistu Köievedu käis nii, vedaja võttis köierõnga pahema käe varrele

käümä <käüä, käün>
1. (elusolendist) käima, liikuma ▪ Kävin ka mittu kerda toise onu puol Viinistu; Terve eluaja niikaua kui jaksasin käüä, olen merel käünd Pärispea || (vanusest) elama ▪ käün seitsekümme neljät Pärispea || (hakkama) minema ▪ Sa pi˛id jo ammugi magama käümä Pärispea; Tänä ehtul täüdüb kohe ruttu magama käüä Pärispea
2. (elutust objektist) liikuma ▪ Vaaraline (ohtlik) on randa mennä, suur laine käüb Viinistu; Hakkab taa tormama neh ummigas (ummiklaine) käüb kohe randa Pärispea; Monikerd tugeva tuulega vai siis peris vagase ilmaga tugeva vuo mojul ott jää käümä (võttis jää liikuma) Tammistu
3. (seadmetest) töötama ▪ Ei saand merele, peräpotkur ei hakkand käümä Viinistu Ei saanud merele, päramootor ei hakanud tööle; Panimme moduri käümä Viinistu; Vein kellu uurmaakrile (kellassepale), kävi toine enne oite palju ede Pärispea

künnüs <künnükse, künnüst> künnis ▪ Enne kui Joss astus üle kodu künnükse, siis ott mütsü pääst viel ärä Viinistu; Külä leib jääb künnükselle Tammistu (vanasõna) (söönuna külast tulles tahetakse koju jõudes jälle süüa)

lengerdämä leŋŋerdämä <leŋŋerdädä, (ta) leŋŋerdäb> piltl, hlv kõikuma ▪ Lained odid (võtsid) paadi leŋŋerdämä Pärispea; Tormiga ott paadi kovaste leŋŋerdämä Virve

lepsuma <lepsuda, (ta) lepsub> lehvima, laperdama; kõikuma ▪ Mene korja pesu nüörild tuule kääst lepsumast Tammistu; Läks ninda et elmad (hõlmad) lepsusid Juminda; Vandid lepsusid vasta puomi Pärispea; Meil siin lännepuol suure ärinä kääss ott rivid kahe ankuri vahelgi lepsuma Tammistu Meil siin läänepool suure tormi käes võttis võrgurivid kahe ankru vahelgi kõikuma

läbi
1. tagas teat ajavahemiku kestel ▪ Sidä mina muistan, üöd läbi parandetti verku Pärispea
2. määrs mingi koha kaudu (liikumisest) ▪ Obusega siit ei pääse läbi, jala saad siit läbi küll voib olla Tapurla; Tanuvad o kaik tuiskand umbe, ei saaki läbi mennä Pärispea || piltl katki ▪ Silgu tüntrije vedu ott obustel naha läbi Tammistu (väsitas hirmsasti)

nogaline <nogalise, nogalist> nokatäis; piltl väike suutäis ▪ Ott kugu nogalise Viinistu Võttis kuke nokatäie (väikese suutäie)

nogi2 <nue, noge> nõgi ▪ Kui talvel pliidiauguss paa ehk podi pohja küliss nogi poleb, tuleb tuisku Viinistu; Tulid äkkilised tuuleiilid, pagid, viepinna ott (võttis) mustama, üeldi: „Tuleb nindagu noge” Tammistu

null <nulli, nulli> numbri tähis 0 ▪ Ninda palju nullisi taga, sie ott (võttis) kohe silme iess kirjuks Virve || nulliss ~ nulliks väärtusetu, äärmiselt madalal tasemel ▪ Tsaari raha ja tuuma (duuma) raha ja Ke`renski raha, ne kaik lüödi nulliks Pärispea; Ei ma lähä tänä kuhugille, tuju on nulliss kohe Pärispea

nuup <nuubi, nuupi> punt, pundar; sõlmepusa ▪ Vergupaula puht uueld ostajes oli liiga kierd ja akkas märjäld vergu lina ümber paula kierdämä ja ott krupsud ja nuubid sise Tammistu; Suudarimäng (kingsepamäng), tehti olest (õlest) nied nuubid, kiereti nisuke nuup ja, noh ülemine ots oli nuubiss, nii kieruss Tammistu

nölämä <nölädä, nölän> kehvasti tegutsema, saamatult pusima ▪ Meil on pisukane riik, siin ei kannada nölädä Virve; Tihtipääle sai vilets köüe laskija pääle kauba viel albu sanugi kuulla, kui nölämine palju aiga ott ja rivi oigest sihist palju korva kans Tammistu Tihtipeale sai vilets köielaskja pealekauba veel halbu sõnugi kuulda, kui pusimine palju aega võttis ja võrgujada õigest suunast palju kõrvale kandis

ottama <ottada ~ otta, odan> võtma ▪ Paadi matriaali (materjali) puid täüdüs igä ottada maha alade nuorel kuul Pärispea; Sie asi on juo üles uetud (võetud) Virve; Emä ott kalamiedu Viinistu Ema võttis kalamõõdu; Nüüd ei tohi jumala sana suhu ottada üsige (üldse mitte) Juminda || ärä ottama tapma ▪ Siga on juo müde, täüdüb hakkada ärä ottama Viinistu Siga on juba priske, peab hakkama tapma

pibal <pibala, pibala> väike kartul ▪ Keidin sigujelle pibalu Virve; Ott lapja ja ai kaik tuhliaugu, ku pibalue kunku, ägejä mielegä, liiva ku kivi täüss Viinistu Võttis labida ja ajas kõik kartuliaugu, kui ka väikeste mugulate konku, ägeda meelega liiva ja kive täis

pisemb <pisemba ~ pisemma, pisemba> väiksem ▪ Kaikse pisemba lapse ott kaasa, toised jätt kuo Virve Kõige pisema lapse võttis kaasa, teised jättis koju; Minu muistamisest (mäletamisest) saadik on sie laht käünüd palju pisemmaks Viinistu

puoss|haak <puoss|haagi, puoss|haaki> pootshaak ▪ Mihed lükkisid neid (jäätükke) juo suurte puosshaakijega edesi sield Pärispea Mehed lükkasid neid (jäätükke) ju suurte pootshaakidega edasi sealt; Ott (võttis) puosshaagi varrest kinni Viinistu Vrd puotshaak

rabutama <rabutada, rabudan> raputama ▪ Huonu tie pääl ott vankri rabutama Pärispea Halva tee peal võttis vankri raputama

raja <raja, raja> piir ▪ Toise pere mies ott meie raja pääld suure kase maha Pärispea

renu <renu, renu>
1. renn ▪ Paksu jää kerral pidi igä nurkaugu kohta pikke kitsa renu tuuraga raiuma Tammistu || soon ▪ Üks palk renuss tehti seinä ja sie renu onnigi (ongi) seinä vara Pärispea
2. sügavam koht madalas vees ▪ Sidä renu müöde saamme randa Viinistu; veeriba merejääs, jääpragu ▪ Tuul ott (võttis) jäässe laia renu sise Tammistu

sagima <sagida, sagin>
1. sakutama ▪ Obetaja sagis poissi kovast Virve; Ott minu karvust kinni ja sagis niipalju kui jous Pärispea Võttis mul juustest kinni ja sakutas niipalju kui jõudis
2. kratsima ▪ Kass sagis korva tagust Virve Vrd säklämä

santsu|kott <santsu|kodi, santsu|kotti> meremehe kott ▪ Ott santsukodi selgä ja mend vade järkmäse laeva pääle Virve; Sai reisukott valmis ja sidä üöldi viel santsukodiks Viinistu

siegama <siegada, siegan> seegama, siia-sinna liikuma ▪ Eks Inglise sojalaevad olled siin Suome lahess ringi siegamass, et kennegi ei sais siie tulla Tammistu; Ott (võttis) ratta tie pääl siegama Virve; Huome vist tuleb küll vihma, pääsükäsed siegavad ninda et Pärispea; Kui täüest on perä tagand (tuul), siis kippub ottama sen paadi siegama Viinistu Vrd sierimä

sield sealt ▪ Sield siis tuodi kaik nie süömäkraamid Kolga-Aabla; Mes sield kuulub? Virve; Ott sield kohe ilmadu sülelise Pärispea Võttis sealt kohe ilmatu suure sületäie

soit <soidu, soitu> sõit ▪ Tegin potku (tõukekelgu) soitu Virve; Läks suure soiduga müöde Pärispea; Jää lähteb (merelt), jääl on soit siess Tammistu || soidale sõiduvahendi peale, sõidutatavaks ▪ Moni hobusemies ott igä (võttis ikka) kirikutiel soidale ka, ega kaik ottaned Pärispea; Jaan ott siis meid lapsi ratta pääle soidale Tammistu

summama <summada, (ta) summab> tumedalt läikima ▪ Ott (võttis) mereseljäld tahapuole sula vett, siis pilvess taevaga sield kohald taevas summas, oli tume Tammistu; Akkun summab, ei paistu läbi Kolga-Aabla; Mies on ninda juobund, magab ouess muru pääl ja tagumik summab Leesi (on püksi teinud)

suol|vesi <suol|vie, suol|vett> soolvesi ▪ Suolviess on igä viel paremb hoidada enne ku kuivama panna (kalu) Pärispea; Suolvett-leibä süödi, kilu suolvesi oli viel oite üä leibä kastada Tapurla; Mies ott (võttis) paremad lihatügüd tüntrist valguma suolviest Pärispea || hauvi suolvesi piltl laisk inimene ▪ Küll voib moni inimine hauvi suolvesi olla, kohe paha ninda valatadagi (vaadatagi) Pärispea

suone|tasuja <suone|tasuja, suone|tasuja> massöör ▪ Suonetasuja ott (võttis) raha ka Pärispea

sülitämä <sülitädä, sülidän> suust sülge heitma ▪ Ku tuli merele menness naisterahvas esimäseks vasta, sülit merimies kolm kerda üle pahema ola, muidu oli paha onn Pärispea Kui tuli merele minnes naisterahvas esimesena vastu, sülitas meremees kolm korda üle vasaku õla, muidu oli paha õnn; Ott (võttis) süämmetäüegä sülitämä Virve Ajas südametäiega sülitama Vrd sülgemä

taga
1. määrs ▪ Kui oige kiire taga oli (võrkude parandamisega), no siis täüdüs tellidä (tuli kutsuda) viel küläst abiväge Tammistu; Taga paremaks aeva nie nuored lähteväd, tuled (tulevad) aeva kohe huomigul kuo (koju) Pärispea
2. tagas ▪ Pikke maa taga Tapurla; Ara (Hara) saare taga on meress kolm suurd kive Tammistu; Midäs siel kive taga nüd vaanid (luurad), kas vareksi va? Pärispea
3. eess ▪ Taga lainet ott moduri oige vurama Viinistu Tagantpoolt lainetusega võttis mootorpaadi üsna vurama

tiiskus <tiiskuse, tiiskust> tiisikus ▪ Peräst jäi kopsutiiskusesse, sie ott (võttis) mihe viel peris läbi Tammistu; Tiiskus ott nuori inimisi maha Pärispea

trullama <trullada, trullan>
1. õõtsuma ▪ Suure lainega kui paadi ott (võttis) külglaine trullama, ei onnistund vergu mere laskemine kuidagi muoti Tammistu
2. õõtsutama, kiigutama ▪ Mes sest lapsest nii palju trullad Tammistu

tukk1 <tuga, tukka> juuksesalk; otsmikku kattev tukk ▪ Obetaja ott (opetaja võttis) poissil tugast kinni ja sagind kohe uolega Virve; Hobuse tukk Tapurla || piltl pea ▪ Oige oluve koht just tugass ongi Tammistu (õige õlu peabki pähe hakkama)

tuline <tulise, tulist>
1. kuum ▪ Ott (võttis) lusiga ja akkas kohe tulist suppi elpimä Tammistu; Eks sa vie supp sis jähtümä ku tuline on Virve || piltl äge ▪ Saimme naaburijega kohe tulisesse riidu Pärispea
2. kärmas ▪ Küll sie inimine on tuline igä tüö juuress Pärispea || tulise neulaga neulutud piltl kiiresti lohakalt õmmeldud ▪ Eks ne nüüdised riided o kaik tulise neulaga vist neulutud Pärispea piltl (õmblused lähevad kiiresti lahti)
3. nimis tugev löök ▪ Üks liigutand, siis selle (sellele) andand kaks tulist vasta korvi (kõrvu) Viinistu; Naine plättäs (lajatas) mihele niisuguse tulise vasta silmi (nägu) Tammistu

turi <turja, turja> selja ülaosa ▪ Üks ott (võttis) turja pääld kinni ja tiris minu juomi reiele (valgma küljele) Viinistu; Turja päälise ott päiv kohe heinäajal nahatumaks Pärispea || turi püstü piltl vihane ▪ On aga turi püstü Tapurla; Ei ma üöldki palju, aga tä ai kohe turja püstü Viinistu || hannus turjass piltl vihane ▪ Miŋŋeperäst oli sel tänä hannus turjass? Pärispea Millepärast oli ta täna vihane?

tutser <tutseri, tutseri> püss ▪ Ott (võttis) tutseri kaasa, ei sest üäd tule Juminda

udima <udida, udin> sakutama ▪ Küll ma sinu udin Juminda; Ott rinnust kinni ja udis nadukane Kiiu-Aabla

vaher <vahtre, vahtre> ~ <vahtra, vahtra> vahtra puit; vahtrapuu (Acer) ▪ Rehä pulgad tehti vahtrest Pärispea; Vahtrapuie lehed ott (võttis) ärä ka külm Pärispea

vahutama <vahutada, (ta) vahutab> vahus, vahuga kaetud olema ▪ Siga nägü röhiläsä, ei süö, muutku vade tuhnib ja leuad vahutavad Pärispea Siga näib indlevat, ei söö, muudkui tuhnib ja lõuad vahutavad; Tulise viegä vahut siep maailm ja ott hüäst puhtaks Pärispea Tulise veega vahutas seep palju ja võttis hästi puhtaks || piltl ▪ Ai (ajas) juttu ninda et leuad vahudid Pärispea

valatama <valatada, valadan> vaatama ▪ Siis ott igä mere jäässe, nii kaugald ku silm ulatus valatama Pärispea Siis läks ikka meri jäässe, nii kaugele kui silm ulatus vaatama; Neie laps valatab kieru Viinistu Nende laps vaatab kõõrdi; Eks sa mene valatama, ehku paadid juo paistuvad Juminda Vrd vahtima

vampuma <vampuda, vambun> vappuma, vankuma ▪ Old irmus krobin laeva pohja all ja mastid akkaned sägämä (kõikuma) ja vampuma edesi tagasi Tammistu || tuikuma ▪ Sie ott mihe vampuma Juminda

veri <vere, verd> ▪ Oma verd nähes sendägi igäkerd ei ole meneständ, aga toise verd nähä ei ole kannatand kerdagi Tammistu; Veri akkab käümä (sooja saades) Tapurla; Hüä, et viel nuaterä vere suondesse ei puutund Viinistu || verele veriseks ▪ Kammila kondi ots ott oige tihti kääd verele, kui endäst vähägi unestid Tammistu || piltl iseloom ▪ Olime nii külmä veregä ja aimme (ajasime) oma juttu siis edesi Viinistu; Toine on julge veregä, toine on ara veregä Tapurla

vie|kalkesse vesiseks ▪ Nii kummadu onnedus, mul ott silmäd kohe viekalkesse Juminda Nii suur õnnetus, mul võttis silmad kohe vesiseks

vilutama <vilutada, (ta) vilutab> külmetama ▪ Tänä huomigull ott (võttis) rannass kohe juo kääd vilutama Pärispea

vurrel, vurrele (kõhulahtisusest) ▪ Tiie mes minust läbi kävi, ott üösel vurrele Viinistu Vrd vural

väli2 <väljä, väljä> hõre ▪ Oli siis tihnas vai väli verk, midägi ta sendägi merest kinni ott Tammistu Oli siis tihe või harv võrk, midagi ta siiski merest kinni püüdis; Ei piend räimi neie väljüe verkujega saa Viinistu; Küll se harverk o väli ega sengä pisukesi kammilu millaski saa Virve

ädä|pisteks näljakustutuseks ▪ Ott tügü leibä ädäpisteks Tammistu Võttis tüki leiba näljakustutuseks

äge <ägejä, ägejä> käre, kange ▪ Tuli äge iilituul Pärispea; Küll oli tüttäre pulmass vade äge olu, kaik mihed ott (võttis) sirulla maha Pärispea || äkilise loomuga ▪ Kielä küll taevas ägejä naist saama Tammistu; Palju selle ägejälle tarvis on kui suutub (vihastub) Viinistu || vihane ▪ Mes sa igä haukumise peräst kohe nii ägejäks lähäd Pärispea || kuum, palav ▪ Viel on vägä äge ahi Virve; Ärä putru ägejä tulega keidä, neh korbub pohja jo Pärispea Ära putru ägeda tulega keeda, kõrbeb põhja ju; Tänä o ninda äge ilm, ne kuivatab hüäst heini Pärispea; Ägejä päivä kääss Tapurla

üsküdüs <üsküdükse, üsküdüst> köha, köhahoog ▪ Mihel tuli nii kova üsküdüs, ott hiŋŋe kinni Viinistu