![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
arvutumast väga palju ▪ Vade arvutumast o igäl puol pudeli pue lavasimmil Pärispea Aga väga palju on igal pool pudeleid poe riiulitel
hirmatumast hirmsasti, tugevasti, väga palju ▪ Küll neid kalu tänä oli kohe nii hirmatumast, et ei mahu toised kuhugi Pärispea Vrd hirmusasti, hirmutumaste
hirmusasti hirmsasti, tugevasti, väga palju ▪ Vihma sadas hirmusasti Pärispea; Laps karjund irmusasti Tammistu; Siel oli hirmusasti hülge siel kaljul Pärispea Vrd hirmatumast, hirmutumaste, kolejast
hüäst1 hästi ▪ Vai tä oskab sis hüäst rääkidä, tuleb kohe nii ittise juduga Viinistu; Ihu nuga hüäst teräväks Pärispea || palju ▪ Tal oli raha hüäst Pärispea; Suolast olid tienined peris hüäst Viinistu Soola eest olid teeninud päris hästi Vrd iast, üväst
iast hästi, palju ▪ Tänavu oli iast aŋŋerjaid Kaberneeme Vrd hüäst
kaugald kaugelt, eemalt ▪ Pakkasega vahest mets kaugald valatajess mustab Viinistu; Sai talvel kaugald tuodud vett Pärispea; Peräst tulid kaugald siie (uued asukad) Kiiu-Aabla || palju, tublisti (rohkem) ▪ Mies jäänd kauaks tagasi tulemisega, kell joudand jo kaugald üle louna Tammistu
kour <koura, koura>
1. labakäsi, kämmal; pihk ▪ Pese oma kourad puhtaks Viinistu; Küll sul ne kourad on alade oite mustad Pärispea || piltl ▪ Igäl puol sa ka oma kourijega Viinistu; Old üksiku juhtumisi, kus toise varale kour pääle pandi Tammistu (varastati ära) || roppu(l) koura(l) väga palju ▪ Tänä on kohe roppul koural ~ roppu koura kalu Viinistu
2. (hrl mitmuses) harulise otsaga konksutaoline tööriist, tragi ▪ Oda kourad, puhastamme juomi Viinistu; Kivekouraga on üä pohjast kivi ottada Tammistu
kovasti, kovast
1. tugevasti, kindlalt ▪ Meil oli uks nii kovast kinni, meie kampri ei saand Pärispea
2. palju ▪ Toitu oli kovasti, ei joudand kaiki ärägi süüä Tammistu; Tüöd sai ka kovast tehä Viinistu || rängalt ▪ Kas kuer hammust kovast? Pärispea
3. kiiresti ▪ Juoks ninda kovast, et sai esimäseks Pärispea
küns <künne, künt> küüs ▪ Künne ala läks pind Viinistu || piltl ▪ Kes väsünd, sie magab ka, kui küns küli all ja peugal pää all Tammistu Kes väsinud, see magab ka siis, kui küüs külje all ja pöial pea all; Künned kihelevad Viinistu (tüliotsijast) || oigel künnel väga palju ▪ Oh, kus nüüd igä tuiskab kohe oigel künnel Pärispea; Tänä oli igä kalu oigel künnel Pärispea || ümber künne natuke ▪ Ei anna mulle siit ümber künne midägi Tammistu
paljuks kui palju, väike kogus ▪ Paljuks sie märg maa vihmä kannada Viinistu; Paljuks sul (vanal inimesel) jaksu tüöks on Pärispea || paljuks panema liigseks pidama ▪ Vanaeit pani muidugi paljuks ja nää, nüüd et tahu enämp liha, ei süö ültse liha Pärispea Vrd paljukane
parkima <parkida, pargin>
1. parkainega töötlema; sisse imbuma ▪ Moned seilid olid kaunis punakad, olid lebäkuordega pargitud, et noh siis pehkamise vasta Viinistu; Vanaisa oli mul kova piibumies, eks sie tubaka suitsu ais siis parkind riiete külgi Tammistu
2. palju sööma ▪ Küll sie mies vade pargib, ei sidä joua täütädä kennegi Pärispea Küll see mees alles sööb, ei seda jõua täita keegi
priskisti palju, tublisti ▪ Sie oli saand priskisti kalu Tapurla; Sidä tarvideda priskisti Tapurla
runsast palju, rohkesti ▪ Tänä oli kalu oite runsast Virve; Harga tuld kohe oitegi runsast uusi asuku ielimäsess saass Pärispea Hara külla tulnud kohe õige palju uusi asukaid eelmisel sajandil Vrd rünsäjästi
rünsäjästi palju, rohkesti ▪ Puud on rünsäjästi ouni täüs Tammistu; Tänä on rünsäjästi kalu kaigil Tammistu || tugevasti ▪ Laine tuleb oite rünsäjästi randa Virve Vrd runsast
tarbeks nii palju kui vaja, piisavalt ▪ Viina, sidä oli, ja olut küll, sidä oli tarbeks Tapurla; Ega mei neid kuogi jahugi tarbeks saa Viinistu; Mulle o talve marju juo tarbeks, ei ma huoli enämb metsä mennägi Pärispea Vrd tarbeni, tarbesa
tuhat <tuhane, tuhat> arv 1000 ▪ Monell hobusel tuli siis kuormaks juo üle tuhane litra Viinistu; Ma (kilu) suolasin tuhat tuosi päiväss Kolga-Aabla; Eks merimiestel old tervasi (tõrvaseid) puolevie köüsi suve juoksul sadu ja tuhani süldi mere (merre) ja merest väljä lappada, vedädä Tammistu || tuhaneks piltl palju ▪ Neid tuhli o tänäuon tuhaneks ja maailma suured ka Pärispea Neid kartuleid on tänavu väga palju ja ilmatu suured ka; Olga tei nüüd tuhaneks jouluks Tapurla Olge teie nüüd tuhande jõulu ajaks (väga pikk elu) (öeldi tänades) || viimise tuhane pääl piltl lõppjärgus ▪ Nuorik o viimise tuhane pääl (rase) , eks varsi saab tide majasse Pärispea
use <useja, useja> mitu, palju ▪ Ei kuigi useja kuud enämb olis topsind Viinistu Kuigi palju kuid ei oleks enam vastu pidanud; Näil old juo oite use lehmäluom Pärispea
usejast ~ usejasti palju, rohkesti ▪ Turska kottisi oli ka selgi kerral oige usejast kohe Pärispea Tursakotte oli ka selgi korral õige palju kohe; Rannass puol oli kammilu kaunis usejast Viinistu Ranna pool oli lesti kaunis palju; Kaunis usejasti oli verkujess kalu nähä Tammistu; Siin on vihma tuld peris usejasti Tammistu Siin on vihma tulnud päris rohkesti (ühekorraga)
valu <valu, valu>
1. valuaisting ▪ Käsi hakkas valu tegemä Pärispea
2. hoog, rutt ▪ Küll sa läksid valuga, ei ma joudand kohe ligigi Pärispea; Rüsä pidemed, ankurid ja köüed pidid olema säälised (korralikud), mes jousid vuo ja tormi valule vasta panna Tammistu || valu saama palju tööd saama, vaeva nägema ▪ Oma naine sai ige valu verguparandamisega Tammistu
vana <vana, vana>
1. omds eakas ▪ Mina olen ju vana ka ja vilets ja aigetand (haiglane) Kaberneeme; Vanad mihed olid herkavil (erksad), täüs vanaaigasi tiedämisi Pärispea; Kas siis tämä akkab nüüd vanan (vanana) viel pilli tegemä? Tapurla || nimis vana inimene, vanamees ▪ Meil o nüd ninda vähä meie külä vanu eluss Pärispea
2. (kahanevast kuust) ▪ Vana kuuga on pesu pestüd Viinistu
3. kulunud, (palju) kasutatud ▪ Poissil on vanembi riidi küll, vade alade tahtub uusi selgä Pärispea
voimata väga, äärmiselt ▪ Kala hinnad olid voimata halvad (odavad) Viinistu; Voimata rouge arbeline oli sie Tapurla Väga rõugearmiline oli see; Luomal suurust oli, aga voimata lahja Tammistu || palju ▪ Tänä huomigull oli neid kalu nii voimata (palju) et ei joua toisi mietada (mõõta) Pärispea Vrd voimadu
voimatumast väga palju ▪ Tänä oli kalu kohe nii voimatumast, et kimbuss toiste ruokimisegä Pärispea; Kalu ans tänä kohe voimatumast Pärispea