![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
enämb
1. enam; rohkem, kauem ▪ Ma enämb ei jaksa Pärispea; Egä sie enämb seisu kui sen aesta Tapurla Ega see kauem ei seisa kui selle aasta; Enämb käüb ehtul Turbuneeme Sagedamini käib õhtuti || (hrl koos eitussõnaga) üldse mitte ▪ Ei üsige lähä enämb niisuguse sumuga rannast väljä Viinistu Mitte kunagi ei lähe enam niisuguse uduga rannast välja; Ei enämb aŋŋerju saa, vesi lähteb külmäks ja ne jääväd talve unesse Pärispea
2. parem, etem || enämäks (pidämä) paremaks (pidama) ▪ Ise pidid nämäd ige toistest enämäks, toised olled neie silmiss (mitte) midägi Tammistu; Sa metled hendäs enämäks, et eit sovi toistega ilmaski ühte juttu Pärispea Sa mõtled, et oled teistest parem, et ei sobi teistega ilmaski ühes vestlema
hajuks Kõnnu rand pahaks (panema), sobimatuks (pidama) ▪ Küll rahvas panid hajuks ku sie va loderik tütrik mihele sai Pärispea; Sidä sinu ütlemist pani toine kohe ninda hajuks Viinistu
huolima <huolida, huolin>, uolima <uolida, uolin> pidama, tarvitsema ▪ Vahest kui oli jälle neid ülesostai (kokkuostjaid) , nie kävid sis ostid ärä (kalad), ega siis ei huolind jagada Pärispea (kalu); Ale pääle ei uoli vigastimmega mennä klabistama (klabinat tekitama) Tammistu; Mina ei huolintki kuoliss käüess lugeda Pärispea
igämä <igädä, igän>
1. kestma, vastu pidama ▪ No küll sie maja anda igädä paar-kolm elupolve Pärispea || ärä igämä (piisavalt kaua) elama ▪ Küllap ma sen sendä ärä igän Tapurla (öeldud endast vanema abikaasa kohta)
2. kuluma; iganema ▪ Vanad ja ärä igänd paadid said jälle kova muntri kiviterva Tammistu
3. ootama ▪ Karduli vaud pikked, andab aesta igädä, kui toise otsa joudab Tammistu piltl Kartulivaod pikad, annab aasta oodata, enne kui teise otsa jõuab
istuma <istuda, istun>
1. ▪ Istu ja puhka jalgu, küll siis tie joudub (edeneb) Tammistu || videvikku pidama, õhtut veetma ▪ Puhet istuma Tapurla
2. vangis olema ▪ No sinusugusel on paras kinni istuda Kolga-Aabla; Tä ueti keväjäl vist mai kuuss kinni ja oli suve läbi juo istund Viinistu
3. sobima, passima ▪ Kaarepuu pidi istuma tihejästi vasta paadi siesspuolist lauda Tammistu
4. vees asetsema; (põhjas) kinni olema ▪ Lieted-potskad (võrguujukid) ott vett täüs, istusid ninda merepohjass kui vergudki Tammistu
kandama <kandada, kannan>
1. kandma, tassima ▪ Kans verku Pärispea (Ta) kandis võrku; Naine pidi polless rohkemb väljä kandama ku mies seljäss kuo Tammistu piltl (naine kulutab rohkem, kui mees teenida jõuab) || rasedus ▪ Kandamise aig Tapurla || kasutama (riietest, jalanõudest, ehetest jms) ▪ Päiväprillisi ei ne muidu kanna Pärispea (ainult ereda päikesega)
2. ülal hoidma, vastu pidama ▪ Sie sügüsüne nääding viel oli nork neh ja pehme, ei kandand viel hüästi pääl Viinistu; Paat enam, kui ta vett on täis, tämä ei kanna enam midagi Salmistu; Minu joud ei kanna Tapurla; (Pealmine äärepael) kus pullud jälle olite, mis teda (võrku) kandis jälle ülesse Kaberneeme || kaula kandama ▪ Sie titt kandab kaula juo ninda nuoreld kohe Pärispea
3. alles hoidma, omama ▪ Viha kandama Tapurla; Mies kans sidä nime siin surmani Tammistu
kannatama <kannatada, kannadan> taluma, välja kannatama; vastu pidama; kandma ▪ Old jo mai kuu käsil, aga jää kannatand viel pääl käüä Tammistu; Minul oli vilets pää, minu pää ei kannatand vihtuda (saunas) Pärispea; Ostajad tak`sierisid, kui palju neiss kotti˛iss voib kalu olla ja palju kannatab siis maksada Viinistu; Ei kannada enämb sinu varjugi nähä Tammistu
kestämä <kestädä, (ta) kestäb>
1. vältama, aega võtma ▪ Soit üle lahe kest sen laevaga neljä-viie tunni ringi Viinistu
2. vastu pidama ▪ Ei sie kuueriie nüd keständ kuigi kaua Pärispea; Eks se uus verk igä kestäb peris tükk aiga Pärispea || välja kannatama ▪ Ei sie köüs küll kestä sidä jämejä palki merest väljä tirida Pärispea || suutma, jaksama ▪ Ei kestä tämä kannadust nähä ega kuulla Tammistu
3. väärima, väärt olema ▪ Ku kiidedä, (siis vastatakse) ega sie vähikä asi kestä kiitä Pärispea
koditama <koditada, kodidan>
1. hulkuma; otsima, (kokku) korjama ▪ Kodit ringi, ei ohmand ka kuo mennä Juminda Hulkus ringi, ei taibanud ka koju minna; Lähen koditama, kas saan midägi kotti Tapurla Vrd kodima, kodjama
2. vastu pidama ▪ Vergule said uued paulad, nüüd koditab mere panna Tammistu
kuju <kuju, kuju>
1. elusolendi kujutis ▪ Kuju tehti lastud linnust Tammistu; Kuju oli pikke nüöri otsa pandud ja ankuriks toise nüöri otsass kivi Tammistu || kujul käümä ~ kujule menemä peibutuslinnuga jahti pidama, jahile minema ▪ Ennemäld nimidetti sedä merelinnu jahti kujul käümä Tammistu; Läks Juminda säärele kujule Tammistu
2. väline vorm; vari ▪ Siis tembas nüörid neist igäst pulgast ühtetoisesse, ninda et siis tuli sie seili kuju joba sinne maa pääle sen nüörigä väljä Viinistu; Mies lasti haigemajast nüüd ärä, vade on jäänd jusku kuju Pärispea
lugema <lugeda, luen>
1. kirjateksti lugema ▪ Ma luin lehest Pärispea
2. lausuma; valjuhäälselt ütlema teiste ees ▪ Lueti, lauleti joulupuu juuress Pärispea; Louna ajal lugend kennegi süömä palve Pärispea; Siis pidi itse igä luetama viel midägi siel juuress et nigastunelle (nikastatud kohale) Pärispea
3. pidama (millekski) ▪ Lauritsapäivä aigane räim lueti kaige rasvasemaks ja kaige paremaks süömä silguks Tammistu
4. loendama ▪ Neid (kalu) lueti, ükshaaval lueti paadist siis oma jauks, igäüks sai oma osa Pärispea
5. tähendama ▪ Mes lugeb tilk suuress meress Tammistu
lüömä <lüüä, lüön> lööma ▪ Välk löi kive külillä ja toise lohki Pärispea; Ega küsüjä suu pääle lüüä, vade ottaja näppije pääle lüüä Viinistu; Lüö vai puuga pähä, aga midägi ei mälestä Tammistu piltl (unustamisest) || tantsu lüömä tantsima ▪ Päräst lüödi viel tantsu, kutsuti pillimies Tammistu (talgutel) || üle lüömä varastama ▪ Lau pohja jäi moni kodiline heini (kotitäis heinu), läksin ärä tuoma, joba olid üle lüödüd Viinistu || üles ~ muhiŋŋesse lüömä ehtima, uhkemini riietuma ▪ Lüö endäst üles Tammistu; No küll on lüönd henesä tänä muhingesse Pärispea || lahti lüömä puhkema, avanema ▪ Heided hakkavad lahti lüömä Pärispea || arvo lüömä aru pidama, arutlema ▪ Lein arvo, kust ma saan huost Pärispea
messuma <messuda, messun> jumalateenistust pidama; jutlustama ▪ Papp messus kiriguss Leesi; Midäs messumist siin piad igä jumalase päiv kohe Pärispea piltl
paljuks kui palju, väike kogus ▪ Paljuks sie märg maa vihmä kannada Viinistu; Paljuks sul (vanal inimesel) jaksu tüöks on Pärispea || paljuks panema liigseks pidama ▪ Vanaeit pani muidugi paljuks ja nää, nüüd et tahu enämp liha, ei süö ültse liha Pärispea Vrd paljukane
pidämä1 <pidädä, piän>
1. hoidma; hooldama ▪ Ei mina oma luomi üle talve joua pidädä Tammistu; Pieti vilja maass ja kabustu ja tuhli (kapsaid ja kartuleid) Pärispea (kasvatati); Ku kiluvergud piäd kau(v)a meress, siis kilud puljavad (rabelevad) väljä Pärispea || kinni hoidma ▪ Avida mulle riiet kinni pidädä Pärispea; Ankur pidäb Tammistu || vastu pidama ▪ On mittu päivä kuiva pidänd Pärispea (pikalt kuivad ilmad olnud)
2. arvama ▪ Ta oli pidänd sidä asja küll veitraks Viinistu
3. koos istuma; omavahel rääkima ▪ Pieti igä üks tund ehk paar videlikku Turbuneeme; Pi˛id kurja neu Tapurla Pidasid kurja nõu
pidämä2 <pidädä, piän> pidama, kohustatud olema, vaja olema ▪ Kas siis pidäb sinu vedämiseks tellimä lennugi? Tammistu; Sen asja olis ammust aiga pidänd kerda ajama Pärispea; Pidäs midägi tegemä Virve Peaks midagi tegema; Pi˛in (pidin) menemä ise omale leibä tienimä Kiiu-Aabla
trallima <trallida, trallin> pidu pidama ▪ Siel sai trallida aeva igä pühä (pühapäev) Tammistu
täüdümä2 ~ täümä2 <täüdüdä, täün> pidama, sunnitud olema, tarvis olema ▪ Eks ole täüdüned elädä Tapurla Eks ole tulnud elada; Passid täüdü olla igäl aluksel Viinistu; Te täüte aeva kolada ühest kohast toise Pärispea
tükkämä2 <tükkädä, tükkän> põlgama, halvaks pidama ▪ Mies akkas naist tükkämä ja mendigi lahku Tammistu; Ega sa minu hüä neu tükkä? Pärispea; Mes ma nüd sest ninda vähikäsest vigurist tükkän Pärispea (selle peale pahandan)
uskuma <uskuda, usun>
1. tõeks pidama ▪ Kaik jäid uskuma, mihe judul (jutul) oli tosi taga Tammistu; Mei keski ei uskund et mädänd luiskab Juminda
2. usaldama, julgema ▪ Sield paistus jälle rannast üks tuli, ei uskund sinne ka mennä Viinistu; Ärge kaiki kökki (heinasaade) viel kerraga uskuga lahti lüüä, mene tiie, andab tänägi peräst vihma Pärispea