[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

abajas <abaja, abajast> nooda omanikule kuuluv püügikoht meres ▪ Nie on sen külä abajad Tapurla

ahker <ahkera, ahkera> usin, virk ▪ Moni on sen tüögä oitegi ahker, ega ole aiga vahtida millaski Pärispea; Küll on sul ahker tüdär || vali, tugev (tuulest) ▪ Ninda ahker tuul kohe, et ei tie himu merele mennägi Pärispea

aig <aja, aiga> aeg ▪ Nädäl aiga eläsid kohe siel Tammistu; Se juhtund juo palju aiga tagasi Tammistu; Huomigupuoline aig kulus niitämiseks Pärispea; Ei ole aiga sen jauks Pärispea || piltl (aja kasutusest) ▪ Paremb aiga müüä ku osta Viinistu (pigem saagu töö ettenähtust varem valmis, kui et aega puudu jääb)

aitima ~ ai`tima aitüma ▪ Suur ai`tima sulle sen üäteu (heateo) iest Tammistu; Ai`tima sulle, et tulid mulle aviks tuhli üless ottama Pärispea Aitüma sulle, et tulid mulle abiks kartuleid võtma || ▪ Suoja leivä aitima on toisess ilmass iess Viinistu (tasuks saab peale surma taevasse) Vrd aiteh

aja|oludus <aja|oludukse, aja|oludust> aeglane inimene; laisk ▪ Ei sie ajaoludus joua ka oma heinä oigel ajal tehtud Viinistu; Ajaoludus on, ei sen kääss tüö lähä Viinistu Vrd ajaolu

ala|tuuline <ala|tuulise, ala|tuulist>
1. vilets (vili) ▪ Viljapeksämise ajal siis pandi kohe alatuuline vili siis sinne eraldi kohe rannamieste jauks Tammistu
2. piltl vaene, tähtsusetu inimene ▪ Lesk naine ja vaenelaps on igäl puol alatuulised Tammistu; Ei sen alatuulisega ole midägi juttu ajada Pärispea

ames`sierimä <ames`sieridä, ames`sierin> kurameerima, amüseerima ▪ Sie poiss pidi sen tütriguga ames`sierima, kas sa oled kuuld Tapurla; Küll siel laatul saadi jälle pruutisi ja peigmihi, aeva ames`sieriti Pärispea

ari|päiv <ari|päivä, ari|päivä> argipäev ▪ Kes aripäiväl kaikse parembi riidi kans, sen kohta üöldi, et sie on oite eplak Juminda Vrd arppäiv

arp|päiväne <arp|päiväse, arp|päiväst> argipäevane ▪ Sielip‿se kaik pühäd ku arid mässäs sen arppäiväse tüögä, justku eläss vaide kohule Pärispea Seal ju see kõik pühad ja äripäevad mässas selle argipäevase tööga, justkui elaks vaid kõhule

arv2 <arvu, arvu> aru, mõistus ▪ Kus arv pääst saand? Tapurla; Egas sen arvud haitle Pärispea Ega siis selle aru ei mõtle (mõtlematult tegutsevast inimesest); Ei saa arvu miŋŋestki Pärispea Ei saa millestki aru

asemel, asemelle tagas asendades, välja vahetades ▪ Tegi sidä minu asemel Tapurla; Sen asemel, et lapsi valmis tegid, tehnd parem kubu agu Tammistu hlv (pahade laste vanemate kohta); Olisin ma saand kedagi oma asemelle Tapurla

asi <asja, asja>
1. asi, ese ▪ Elu maja asjad Tapurla
2. tegevus; sündmus ▪ Aeti juttu niisama vanast asjuest Pärispea; Tiedägi oli (Soome saartel) esimäseks asjaks kohvijuomine Viinistu
3. asjaolu ▪ Old viel niisugune asi ka, et paariss nauluega ei tohtind obusi rautada Juminda; Sie oli sie oite huon asi, et se va piiridüs tuli muodu Pärispea || hool, vajadus ▪ Maks rahad väljä ja siis oli kalad temä (ostja omad), siis ei old nuodamieste asi neid enämb jääld ärägi tuua Viinistu
4. tulemus; kasu; väärtus ▪ Ei sest sidast ole asja midägi Tapurla; Kas said nüüd oma kohtu asja? Tammistu Kas said nüüd oma kõhu täis?; Ei sen judust ole asja, jüskü valge hobune sittu vede Viinistu (tühjajuturääkija kohta); Aja viidad, asja löüäd Tammistu (aega läheb, asja saab) || ▪ Ei asja iess ega toist taga Viinistu (põhjuseta, vajaduseta)

aul <auli, auli> (Clangula hyemalis) ▪ Vareksed pistid lumehaŋŋe otsass pintslisse sen auli Viinistu Vrd kovakaul

avitama <avitada, avidan>
1. aitama, kasulik olema ▪ Mendüd avidettud suol paadist kuo kanda Tammistu Mindud aidatud sool paadist koju kanda; Mes sie enämb avit Tammistu Mis see enam aitas (polnud enam kasu); Ma igä ka suuremaks ku sain, avidin villu juo kraasida Pärispea; Avida minu vähäkäse Viinistu
2. piisama, jätkuma ▪ Sen pääle jäänd laste tulemine toppama, avit joba Tammistu Pärast seda jäänud laste sündimine pidama, aitas juba
3. kõlbama, sobima ▪ Rugi jahud avidid ka kohvi tehä, ega jahud ilma siguritta avitanned hüäst Pärispea
4. saama, võimalik olema ▪ Meil ei avitand huomiguni uotada Viinistu Me ei saanud hommikuni oodata

ehev <ehevä, ehevä> ilus; särav; jumekas ▪ Nuorik oli ehevä näügä Viinistu (roosa jumega); Sen pere tüttäred on kaik eheväd Tammistu; Sormus on ninda ehev, ei sie kassi kullast küll ole Tammistu; Küll sa oled ehev tänä, kuhus menemä arvad hakkada? Pärispea Vrd ehe2

ehk
1. sides või ▪ Ei uetud kohe kui pimejäks läks tuld tuba, siis pieti igä üks tund ehk paar videlikku Turbuneeme; No laeriku saab vahel mitmete muodi, tuleb plankusi ehk algusi (halgusid) ehk puid ehk mis tahes Kaberneeme || (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) või ▪ Ei tiie ken seda tegeb ehk Pärispea; Miŋŋegä sen jälle maksab ehk Pärispea || ehkki ▪ Sie oli jaa sie mardiks käümine kohe pönev, ega sendä siis ärä jäänd, ehk hirmgi oli Viinistu
2. määrs kas või ▪ Melskati kogu ehtu, naura ehk koht haigeks Viinistu Möllati kogu õhtu, naera või kõht haigeks

elämä <elädä, elän>
1. elama, elus olema ▪ Egä ma siin kuigi kaua enämb elä, no sie aesta viel elän Juminda; elatuma, toime tulema ▪ Kudas siis eläd? Tammistu; Vie varal eläväd Tapurla
2. elunema, asuma ▪ Vade mies jätt oma naise maha ja tuli sen naise juure elämä Pärispea

ennemb
1. ennem, (kellestki) varem ▪ Siis lasime sen ühe kuduja magada, et siis mei jouame juo ennemb jälle ede sest Pärispea Siis lasksime sellel ühel kudujal magada, et siis meie jõuame ju kiiremini jälle ette temast
2. pigem ▪ Ennemb temmatud vergu silm katki, aga kilu täüdüs terveld käde saada Viinistu; Ennemb tuleb tagasi meretagune kui maatagune Tammistu (rändur võib tagasi tulla, aga mulla alla pandu ei tule)
3. vanasti ▪ Ennemb pieti igä videliguaiga Viinistu Vanasti peeti ikka videvikuaega || ennemb aigul varasemal ajal, vanasti ▪ Neist otstagu langust kuoti ennemb aigul aluskodi riiet Pärispea Neist jämedate takkude lõngadest kooti vanasti madratsiriiet Vrd ennemi, ennemäld, ennevanast

enämb
1. enam; rohkem, kauem ▪ Ma enämb ei jaksa Pärispea; Egä sie enämb seisu kui sen aesta Tapurla Ega see kauem ei seisa kui selle aasta; Enämb käüb ehtul Turbuneeme Sagedamini käib õhtuti || (hrl koos eitussõnaga) üldse mitte ▪ Ei üsige lähä enämb niisuguse sumuga rannast väljä Viinistu Mitte kunagi ei lähe enam niisuguse uduga rannast välja; Ei enämb aŋŋerju saa, vesi lähteb külmäks ja ne jääväd talve unesse Pärispea
2. parem, etem || enämäks (pidämä) paremaks (pidama) ▪ Ise pidid nämäd ige toistest enämäks, toised olled neie silmiss (mitte) midägi Tammistu; Sa metled hendäs enämäks, et eit sovi toistega ilmaski ühte juttu Pärispea Sa mõtled, et oled teistest parem, et ei sobi teistega ilmaski ühes vestlema

haak <haagi, haaki>, aak <aagi, aaki> ukse-, aknahaak ▪ Akkun on haagiss; Ust haaki panema || piltl konks, vigur ▪ Sen juduss on oma haak Viinistu; Vai sa rahva suud sulgeda jouad, üks löüdäb üht aaki, toine jälle toist, kust saab kinni akkada Tammistu piltl Või sa rahva suud sulgeda jõuad, üks leiab ühe „konksu”, teine jälle teise, kust saab kinni hakata

haar <haara, haara>, aar <aara, aara>
1. (puu, oksa) haru ▪ Monel männül on oitegi jämejäd haarad, ega nie tormi ei karda Pärispea; Üks puu, kakstoist aara, igäl aaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge Tammistu (mõistatus) (= aasta, kuu, nädal ja ööpäev) || ▪ Ohja haar Tapurla Ohja haru
2. (esemete osa) haraline ots ▪ Ankuri haar Tapurla; Krutsigu (konksu) aar jäi uidu taha kinni Tammistu
3. suund ▪ Igaüks läks ise oma aara Kaberneeme; Eks se kiel ole mend jo sidä aiga ka suotu toisele haarale Pärispea
4. piltl ▪ Ei old tämäst haara Pärispea (asja, kasu); Tühi tiedäb kus jo sen otsad ja aarad on Tammistu Tont teab, kus juba selle otsad ja harud on

haitlema <haitleda, haitlen> järele mõtlema ▪ Egas sen arvud haitle, et ei menis paha pääle Pärispea Ega selle aru ei mõtle, et hoiduks paha peale minemast

hakkadus <hakkaduse, hakkadust>
1. algus ▪ Heina tegemise hakkadus tuleb Tapurla
2. nakkus; nahahaigus ▪ Kus sa sen hakkaduse oled omale saand? Pärispea; Migäs hakkadus se sul silmiss on, nää kuida kedutavad Pärispea Mis nahahaigus see sul näos on, näe kuidas ketendab Vrd hakkandus

hakkama <hakkada, hakkan ~ hagan>, akkama <akkada, akkan ~ agen>
1. alustama ▪ Jaanipäiv oli 24. juunil ja siis hagati heinäle Pärispea Jaanipäev oli 24. juunil ja siis alustati heinateoga; Kui soda loppes, sai jälle hagatud äri ajama Viinistu; Hakkaga süömä! Pärispea
2. muutuma ▪ Ehk akkab viel elusaks Tapurla; Hakkab saule (sajule) mitmaks päiväks Pärispea
3. kinni või külge jääma ▪ Putr akkab pohja Tapurla || ▪ Jahud ei akka ühte Tapurla || nakkama ▪ Sie haigus hakkab inimistesse ka Pärispea
4. mõjuma || pähä hakkama pead haigeks tegema, purju panema, iiveldama ajama ▪ Meri akkab pähä Tapurla; Viin, olut akkab pähä Tapurla; Ving akkab pähä Tapurla || süämelle hakkama vastumeelsust tekitama ▪ Midäs sul viel süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Pärispea
5. (midagi) suutma || hakkama saama toime tulema ▪ Laps läks ilulugemisega ninda ähmi täüs, et ei saandigi hakkama Pärispea || lõikama ▪ Vigasti ei akka rohe pääle Tapurla; Viskasid terve nauri lehmäle ede, nää ilastab vaide sen ärä, ei hakka hammas pääle Pärispea
6. töökorda; töökorras, tegevusvalmis ▪ Sain elämise siin akkama, ega old midägi enne akkamist Tapurla; Ennemi ku kaljastest aluksed olid hakkamas, vieti Suome vilja, tuhli, ouni ja ühttoist tarvelist Pärispea

halisema <haliseda, halisen>, alisema <aliseda, alisen> hädaldama ▪ Kui mies metsäst kelgukuorma küttet kuo sai, siis alises nädälpäiväd tagand järel: tämäl selg aige Tammistu; Midäs sen vähikäse via pärast ninda halised? Pärispea

halss <halssi, halssi>, alss <alssi, alssi> purjelaeva kurss tuule suhtes; purjelaeva pööre; loov vastu tuult purjetamisel ▪ Rannast vahest vahiti, kas sen halssi tegemisega saab randa Viinistu; Kui sa ühtpäidi juoksed (otse sõidad), siis on ühtpäidi puri, a ku akkad jälle toise alssiga, siis toistpäidi (siis pöörab) Tammistu

hantal <hantala, hantala>, antal <antala, antala> kalts, räbaldunud ese ▪ Olen korjand kodi hantalu täüs, tulis kaltsukaupmies, kes ärä veis Viinistu; Kuer tegi sen riide hantalaks Pärispea; Viska kohe nie antalad tulesse, neiegä ei ole enämb muud tehä Tammistu

harvamiste harva ▪ Pudelid pandi sinne oŋŋe liinusse, et kergit sen oŋŋe liinu pohjast vähä lahti ja harvamiste olid kivid ka Viinistu Vrd harvast

haugutelemä <haugutellä, haugutelen> haugutama, hurjutama ▪ Sis o naurand ku haugutelend miest ka, et sie kabelimihe poig Pärispea; Mes sa sen mihegä nüd pidäsid haugutelemä igä jumalase päiv kohe alade Pärispea Vrd haugutama

hein <heinä, heinä>, ein2 <einä, einä> hein, talvine loomasööt ▪ Piaks nüüd sen vähäse heinä ärä tegeb kui ahkerast pääle hakkab Viinistu Pea nüüd seda vähest heina ära ei tee, kui agaralt peale hakata; Lähme eini vedämä Leesi; Lapsed mengä huostele heini kotti tukkima Pärispea || heinäl heinateol ▪ Kävimme maal einäl Tapurla

hele|silm <hele|silmä, hele|silmä> lõbus inimene, vallatu laps ▪ Sen helesilmägä kohe lähte aig ruttu Pärispea; Sie laps o nii helesilm, et muutku tegeb vade pahannust igäl puol Pärispea Vrd helepää

hennagas <hennaka, hennagast> peru ▪ Sen hennaka hobusega ei voi mennä tiele Viinistu

hernes <herne, hernest>, ernes <erne, ernest>
1. hernetaim; hernetera (Pisum sativum) ▪ Kadaja heitsemise ajal on hernie külvämise aig Pärispea Kadaka õitsemise ajal on herneste külvamise aeg; Külväb erni Virve; Üä mies tegeb ernegi puoleks Tammistu piltl (jagab teisega oma viimast toitu)
2. väike kerakujuline asi ▪ Sis kiereti tämä (männitõrva tilk) sen jahu siess ümmürgäsiks herniks Pärispea (männitõrva pillide tegemine)

hiljast, iljaste hiljuti, äsja ▪ Sen laua pääl on ju hiljast vast süödüd Pärispea; Vast hiljast tabid sia, juo liha otsass Pärispea Alles äsja tapsid sea, juba liha otsas; Oli varastettud pruut ärä, sie oli vast iljaste Tapurla Vrd iljate

hiljemine hiljem ▪ Sügüsül paneb siis sen koha kaige hiljemine jäässe ka Viinistu Vrd hiljemi

hima˛elema <hima˛eleda ~ hima˛ella, hima˛elen>, ima˛elema <ima˛eleda, ima˛elen>, imajelema <imajeleda, imajelen> himustama, ihkama ▪ Nüüd tä sai kerragi sen paadi midäst igä hima˛eli Viinistu; Sie tais hima˛ella igä omale rigast naist Viinistu || ootama ▪ Oh sa perguline, imajeleb mittu päivä Juminda

hirvalla irvakile ▪ Eks ma kiskusin sen ukse vähäkäse hirvalla Pärispea Vrd irvagilla

housud mitm <housuje, housusi>, ousud mitm <ousuje, oususi> püksid ▪ Aja ousud jalga ja akkamme menemä Virve; Meie ämmä ousud olid valged Kolga-Aabla; Sen mihe housud olid ribakalla Viinistu Vrd püksüd, püksüousud

hullemi hullemini ▪ Ei avitand vaardi vähändämine ühtägi, sen hullemi särgis Viinistu Ei aidanud kiiruse vähendamine ühti, seda hullemini valutas

hume <humeja, humeja> ähmane, udune ▪ Kas sen humeja ilmaga löüämme ka vergukubu üless? Viinistu Kas selle uduse ilmaga leiame võrgukupu üles

huomine <huomise, huomist>, uomine <uomise, uomist> homne ▪ Kui sen huomise päivä viel sais üle elädä kuidagi muoti Viinistu; Sie uotab uomist päivä Virve piltl (öeldakse tegevuseta oleja kohta)

hädisemä <hädisedä, (sa) hädised>, ädisemä <ädisedä, (sa) ädised>
1. hädaldama, virisema ▪ Küll sie hädise Pärispea; Mes sa oskad üöllä, ageb aga jälle ädisemä Juminda
2. (tagaselja) halvustavalt rääkima ▪ Mes ne rahvas sen mihele menemisegä sis hädiseväd, mes sie toiste asi on Pärispea; Mes siin jälle ädisete? Tammistu

härsädüs <härsädükse, härsädüst> kärgatus ▪ Sen härsädükse pääle jäid kaik vaid Viinistu Selle kärgatuse peale jäid kõik vait Vrd ärsäjüs1

häsüksiss
1. segaduses, ärevil ▪ Tä o häsüksiss sen sua (sõja) häsügä egat sa tiie, millas hüüedä liinile Pärispea
2. tülis ▪ Nuodakohtije peräst häsüksiss Viinistu

häürütämä <häürütädä, häürüdän> hautama ▪ Häürüt liha podiss Pärispea; Sen jauks sis täüdüs pasu (aurutuskast) olla, kus neid laudu siis häürüdetti, se häürütämine oldki suuremb tüö Viinistu

höderdämä <höderdädä, höderdän>, öderdämä <öderdädä, öderdän> tühja juttu ajama, lobisema ▪ Ei sidä voi uskuda, höderdäb samaviisi Viinistu; Midäs sa samaviisi sis höderdäd, aja igä vahest säälist juttu ka Pärispea; Mes sen öderdämist kuulate, sel ei ole otsa ega algust Tammistu Vrd höderdelemä, höträmä

iemäss eemal, eemale ▪ Hargimäge küläst ninda virstad kolm iemäss Pärispea; Vei (kõva tuulega) siit ulgumereld juo sen jää vähä iemäss Viinistu

iess|nimi <iess|nime, iess|nime> eesnimi ▪ Mes sen mihe iessnimi on? Virve

igine <igise, igist> hlv igavene ▪ Nüd sen (ohvri) kivie etsimistegä tegeväd nisukast igist lollust Pärispea; Igine peletis Pärispea Vrd igi1, igäväne

igämä <igädä, igän>
1. kestma, vastu pidama ▪ No küll sie maja anda igädä paar-kolm elupolve Pärispea || ärä igämä (piisavalt kaua) elama ▪ Küllap ma sen sendä ärä igän Tapurla (öeldud endast vanema abikaasa kohta)
2. kuluma; iganema ▪ Vanad ja ärä igänd paadid said jälle kova muntri kiviterva Tammistu
3. ootama ▪ Karduli vaud pikked, andab aesta igädä, kui toise otsa joudab Tammistu piltl Kartulivaod pikad, annab aasta oodata, enne kui teise otsa jõuab

igänes iganes, mitte kunagi ▪ Ei ma sen mihegä hakka igänes merel käümä Viinistu Vrd igänä

ihk <iha, ihka> iha, kihk ▪ Mälestän poisikase polvest, alade oli ihk ehtul verku laskema mennes kaasa merele mennä Tammistu; Tal on suur ihk sen järgi Tapurla; Aeva igä ihk vedäb sinu sinne toise külä puole Pärispea

iibusk <iibuska, iibuskad> ~ <iibuski, iibuskid> puskar ▪ Soja (sõja) ajal ja pääle sidä juodi iibuskad palju Viinistu; Sai iibuski pudeli kätte ja kohe pani sen akkama Tammistu

ilves <ilvekse, ilvest> (Lynx lynx) ▪ Sen kassil on jusku ilvekse korvad Viinistu

inudu <inutuma, inudundu> vastik, ropp ▪ Ei mina sen inutuma seltsiss tahu olla Tammistu; Inudu on kohe moni nuor inimine oma suuga Pärispea || sõimus ▪ Ust, inudu, kas sen suuga ka süöd Viinistu (öeldud ropendajale); Mene, inudu, toiste silmä ald korvale ja puhasta endäst puhtaks Tammistu

inutama <inutada, inudan> rikkuma, määrima ▪ Viletsä värvigä inudid oma sieligu ärä Viinistu; Ilma polleta inut riided ninda ärä (kalavõrkude tühjendamisel) ja pani riided aisema Tammistu || häbistama ▪ Sa inudad hendäs sen juomisega kohe uobis ärä Pärispea; Ei sie uoli enämb inutamisest egä ävästämisest Tammistu Ei see hooli enam halvustamisest ega häbistamisest

istuvalla istuli, istudes, istukile ▪ Ma tein sen istuvalla Tapurla; Eks istuvalla o igä paremb verku parandada ku seisuvalla Pärispea; Livestüs maha istuvalla ja ai puole piimä maha Pärispea Libises maha istukile ja ajas poole piima maha.

jalga|naine <jalga|naise, jalga|naist> elukaaslane; armuke ▪ Oma naisest läks lahku, nüüd pidi olema jalganaine Viinistu; Sie on old juo mittugi aestat sen mihe jalganaine Pärispea

jauks jaoks, tarbeks ▪ Eks sie korja kaik oma jauks Tapurla; Sadamass ei tohtind laevass tuld tehä ega küttä, sen jauks old siel sillal üks niisugune putka, kus old pliit siess Tammistu; sellepärast, seetõttu ▪ Sie määrus old sen jauks annetud, et palju old juo tulekahjusi Tammistu

jorigas <jorika, jorigast> tõrkuja ▪ Kas said kodund sen jorika ka liikuma? Tammistu

joud <jou, joudu>
1. jõud, ramm; võime ▪ Mihel uo palju joudu Pärispea; Siis (vigastatud loom) enämb omal joul liikuma ei saand Tammistu
2. jõudmine, edenemine ▪ Et ei kipparid ole voined kannata sen lastiss laeva oite tasast edesi joudu Pärispea || joudu tegema edenema ▪ Ei sen jurmase hobusega tie ka käümine joudu Viinistu Ei selle uimase hobusega käimine ka edene; Küll sul vade tegeb kanga kudumine joudu, juo saadigi varsi sen maha (telgedelt) Pärispea Küll sul aga edeneb kangakudumine, juba saadki varsti selle maha (telgedelt)

jovedus <jovedukse ~ joveduse, jovedust> tüütaja ▪ Kas ei saand viel sest jovedusest lahti? Tammistu; Ain (ajasin) sen jovedukse menemä Juminda

juoks1 kas juba ▪ Juoks sa jälle tulid meile, tied kohe tihejä sen käümisegä Pärispea Kas sa juba jälle tulid meile, käid kohe tihti; Juoks sa tulid puest tagasi Pärispea

jämejüs <jämejükse ~ jämejüse, jämejüst>, jämeüs <jämeüse, jämeüst> jämedus ▪ No niisugused kuuseladid tuodi migä siis jämejüseld sen aerulaba laiuse väljä ansid Viinistu; Kaikse paremb oli igä pilpa naul (nael), sie oli jämeüseld kohe just paras Pärispea; Puu pikkus, aga pilliruo jämejüs Kolga-Aabla (mõistatus) (= puu südamik)

jändämä <jändädä, jändän>
1. jändama ▪ Nie on sen moduriga jändänd küll, aga käümä ei saa Viinistu
2. vaidlema ▪ Hakkasid jändämä, kummal pidäs oigus olema Pärispea

jänes <jänekse, jänest> (Lepus) ▪ Alljänes, sidä üöldi kivejänekseks ennemäld Tammistu; Jäneksed juoksid metsäss kuerde iest kaugale Pärispea; Kui jänest praadida tahud, piad sen enne kinni püüdämä Tammistu (kui midagi endale tahad, pead selleks tööd tegema) || piltl vahuse harjaga laine ▪ Meri on jäneksi täüs Tammistu

järgmäne <järgmäse, järgmäst>, järkmäne <järkmäse, järkmäst> järgmine ▪ Sie (laps) on sen järkmäne Tapurla; Kui olid joba oŋŋed meress, siis järgmäsel kerral ueti toised oŋŋed kaasa kastiga Viinistu

jättämä <jättädä, jädän>
1. jätma ▪ Vainluo miestele jädimme nelikümmend litra (piiritust) talveks külmäroheks Viinistu || maha jättämä maha jätma, loobuma, hülgama ▪ Papp luges, et mies pidäb oma vanemad maha jättämä ja oma naise puole oidama Tammistu; Jäätüd sie kardulimaa maha Juminda; Jädin tubaga poltamise maha Pärispea
2. (tegevust) katkestama, edasi lükkama ▪ Tei ei mend merele, mei jädimme siis ka neuks Viinistu Te ei läinud merele, me jätsime (selle) siis ka (ainult) plaaniks (loobuti merele minemast teiste eeskujul); Eks siis nüüd avida juo, jädä ehtule, huome o jälle päiv Pärispea; Jädän sen tüö huomiseks Pärispea

jävetsemä <jävetsedä, jävetsen> pikkamööda sööma, näkitsema ▪ Mes sen toidu kallal ninda kaua jävetsed, pane ambad tüöle Tammistu; Ist ja jävets siel puol tundi Juminda; Süö ammastega, ärä jävetse jänekse muoti Tammistu

kaapama <kaapada, kaapan>
1. tõmbama, kraapima ▪ Kui lihaliem, siis liipa pääld, kui kalaliem, siis kaapa pohjast Tammistu
2. (kaasa) haarama ▪ Laine taht juo aeva vanamihe ärä kaapada sield Pärispea; Kivi visada üles, toine kaabada (haaratakse) maast Pärispea (kiviviske mängus) || näppama, varastama ▪ Kaapas sen omale Viinistu

kabinad mitm <kabinue ~ kabinuije, kabinu> varustus; asjad ▪ Tuo kaik kabinad paati, siis voimme hakkada merele menemä Pärispea; Kasi oma kabinuijega Tapurla; Kui tüökabinad siin olis, piaks sen kerda tegis Viinistu Kui tööriistad siin oleks, teeks selle peagi korda; Poiss mene oma kabinuega nüüd iest ärä Viinistu; Kaik kabinad, mes vaja, paadiss olemass, aerujest ja jalapuist saadik kerrass Tammistu

kaheksamageste kaheksakesi ▪ Kaheksamageste olime (lapsena), nüüd olen üksi järel Kolga-Aabla; Kaheksamageste olled näd enämäst sen (suure paadi) seur Pärispea Kaheksakesi olid nad enamasti selle (suure paadi) meeskond

kampsutama <kampsutada, kampsudan> tegelema ▪ Sie pidi igä kampsutama kaluega Viinistu; Sai aestu sen viinaga kampsudettud Viinistu Sai aastaid selle viinaga hangeldatud || lähedalt suhtlema ▪ Ei tä enämb Mariga kampsuda Viinistu

kana1 <kana, kana> kodukana (Gallus gallus domesticus) ▪ Vareksed tulid kanuje süömist süömä Tapurla; Kondid ja suljud annamme siale ja kanuelle Viinistu || piltl ▪ Nindagu kana taguss (takus) Tammistu (kõnekäänd) (öeldud saamatu töötegija kohta); Tämäl oli sen onuga ka midägi kana kitkuda siel Turbuneeme (omavahelisest tülist)

kank|sarv <kank|sarve, kank|sarve>, kank|sarvik <kank|sarvigu, kank|sarviku> kangekaelne ja pahur inimene ▪ Mes sen kanksarvega tehä Juminda; Sidä kanksarviku ei tahu kennegi avitadagi Kolga-Aabla; Kuida voib laps ninda kanksarvik olla Tapurla Vrd kankkaul

kast <kasti, kasti> ▪ Suuress pikkess riviss tassiti nied viiekilused, viiemietused kala kastid Viinistu || kakuam, kastmõrd ▪ Kastid püüsid palju paremine kui endised räimi rüsäd Tammistu || kakuamipaat ▪ Kasti nime sai sen puolest, et perä asemel oli suur lai kast, miŋŋel oli linast tehtud pohi all Tammistu

kell <kellu, kellu>
1. ajanäitaja ▪ Kellud tiksusid seinä pääl Pärispea Kellad tiksusid seina peal; Valatab kellu Viinistu
2. kellaaeg ▪ Lähän kellu viie ajal Kiiu-Aabla; Ku päiv paistus, siis sai jälle sen järel kellu tiedä Pärispea
3. tilaga kell ▪ Pandi hobusele viel kohe kellud aisa külgi Pärispea

ken <kene ~ kenne, kedä>
1. ases (küsiv, sageli partikliga s) kes ▪ Kenes kindad nie on? Pärispea; Kenest mei saamme keulamihe? Viinistu; Kedäs viera sa uodad tänä, et ninda aeva sädid? Pärispea
2. ases (siduv, alustab kõrvallauset) kes; see kes ▪ Piäme arvu, ken hakkab laulama Kiiu-Aabla Peame nõu, kes hakkab laulma; Vahedetti hobusi, ken taht vahetada Pärispea; Kene jalg tatsub, sen suu matsub Tammistu (vanasõna); Ken palju tegeb, sie palju saab Pärispea (vanasõna)

kestämä <kestädä, (ta) kestäb>
1. vältama, aega võtma ▪ Soit üle lahe kest sen laevaga neljä-viie tunni ringi Viinistu
2. vastu pidama ▪ Ei sie kuueriie nüd keständ kuigi kaua Pärispea; Eks se uus verk igä kestäb peris tükk aiga Pärispea || välja kannatama ▪ Ei sie köüs küll kestä sidä jämejä palki merest väljä tirida Pärispea || suutma, jaksama ▪ Ei kestä tämä kannadust nähä ega kuulla Tammistu
3. väärima, väärt olema ▪ Ku kiidedä, (siis vastatakse) ega sie vähikä asi kestä kiitä Pärispea

kiikuma <kiikuda, kiigun>
1. kiikuma, õõtsuma ▪ Poldeti jaanituld ja nuored jälle kiikusid ja vanad ka kes kannadid Tapurla; Sen muodiga kiikujess käüte varsi kugerpallu ka Pärispea
2. kiigutama ▪ Meil on paerga siin kätkü, kus ma oma lapsi kiikusin Pärispea; Kiikusin last, väikest ode Kaberneeme

kimbuss kimpus, hädas, kimbatuses ▪ Eksusin metsäss ärä, olin kohe oite kimbuss tie löüdämisegä Pärispea; Olin toisega peris kimbuss, jalgu ala ei ottand Tammistu; Ku ei ole enämb sul verku, oled peris kimbuss sen elämisegä Pärispea

kinama <kinada, kinan> jagelema, (vastu) vaidlema ▪ Sen peräst sai kinatud küll, ei sest paremba tuld Viinistu; Mes sa kinad siel viel, mene siva, tie ärä Pärispea; Jälle tä kinab neie rüsäkohtijega Viinistu

kipper <kipperi, kipperi> ~ <kipri, kipri> ~ <kipperä, kipperä> omds kipakas ▪ Kipper saan Tapurla; Kipper paat, kipperä pohjaga Tapurla; Kipper seilipaat on sama hüä kui puusärk Viinistu viib hukule; Ega tohi olla sie kipper vene, sie jo kummub väntä (pööret) tehess meresse Pärispea || nimis kipakas paat ▪ Panga tugevast parlasti, ei sen kipperigä muidu seilada voi Viinistu Vrd kippurane

kiuksed mitm <kiuksie, kiuksi> ~ <kiuksimmije, kiuksimmi> lõpused ▪ Pese ahne kiuksie vahe hüäst puhtaks Viinistu Pese ahvena lõpuste vahe hästi puhtaks; Ottand meriärjäd ja sidund pulgaga toised kogu, pand sield kiuksimmije vaheld sen pulga läbi Tammistu

kohaline1 <kohalise, kohalist> kohane ▪ Ma olisin selle härjäle andand, olis mul old paras kääkohaline (malakas käepärast), mes sen tigejä luomaga sis tehä Pärispea

kohane <kohase, kohast> sobiv ▪ Noh seili tegemine, eks igä täüdüs vähä oskada, et tä igä kohaseks jääb Viinistu Noh purje tegemine, eks ikka tuli veidi osata, et ta ikka sobiv jääb; Just sen kohane Tapurla Vrd kohenane

kohe
1. lühikese aja jooksul, viivitamata ▪ Kohe sen pääle jäi paat lainemurdu ja oligi robaki rannass Viinistu; Tulen kohe Tapurla
2. lausa, päris ▪ Tänä panin kohe omale ihkanaise (uhiuue) sieligu selgä, lähän vieraks Pärispea; Ennevanast suured leiväd tehti kohe, üht leibä süö juo kohe üks nädäl Tapurla
3. otse, sirgelt ▪ Üks mies jäi paadi vinnamise ajaks paadi juure paati kohe oidama Tammistu

kohlama <kohlada, kohlan> läbi kulutama ▪ Ma ei andand pluuset enne tagasi, kui olin sen läbi kohland Virve Vrd kohlustama, kohvama

kolmegeste, kolmegesti kolmekesi ▪ Kävimme sen reissu kolmegeste ärä Viinistu; Kolmegeste olime kodu Pärispea; Merel käisime, ikke kolmegesti olime paadiss Kaberneeme

kondass kohemetanud, külmast kange ▪ Kääd o kondass kohe sen külmägä rannass verku päästäjess Pärispea; Unestin näppikindad kuo, nüüd on kääd kondass Viinistu Unustasin sõrmkindad koju, nüüd on käed külmast kanged Vrd kontass

korb3 <korvi, korbi> omds, nimis värvilt kõrb, punakaspruun ▪ Tahin ottada sen korvi hobuse kinni Pärispea; punakaspruun hobune ▪ Mene pane korb köüde Leesi

korter <korteri, korteri>, kortel2 <korteli, korteli> elukorter ▪ Sie oli kaunis sen tua ligidel, kus mei korteriss olimme Viinistu See oli üsna selle maja ligidal, kus me korteris olime; Olime (Loksal) korteliss Tapurla (kooli ajal)

kuerutasa koeruse pärast ▪ Poissinaagid (nagamannid) kuerutasa juoksevad siin ja jädid verävä lahti Viinistu; Egä tämä siis paha ole, tämä ninda sama kuerutasa tei sen lollukse Viinistu Vrd kuerustas

kugistama <kugistama, kugistan> ümber ajama, kummuli lükkama ▪ Kova torm oli merel, pidi kohe paadi kugistama Pärispea; Kes sen vieämpri siie kugistand? Viinistu

kuhu, kuhuje, kuhus, kuhuse kuhu kohta ▪ Kuhu obune, sinne ka regi Tammistu; Ei mina tiie kuhuje mu perenaine läks tuast Pärispea; Kuhus tämä läks? Tapurla; Mes siis olisin piimägä pääle hakkand vai kuhuse sen pand Pärispea

kuis|kuigi kuitahes, ükskõik kui ▪ Tämä (kapsaleht) otta sen poledigu maha, vaika kuiskuigi vanaks viaks olis poledik juo ottand mennä Pärispea See (kapsaleht) võtab selle põletiku maha, olgugi ükskõik kui vanaks veaks olnuks põletik juba läinud Vrd kuikskuigi

kuitsik <kuitsigu, kuitsiku> kutsikas ▪ Kust sen nii ilusa kuitsigu olete tuoned? Pärispea

kuju <kuju, kuju>
1. elusolendi kujutis ▪ Kuju tehti lastud linnust Tammistu; Kuju oli pikke nüöri otsa pandud ja ankuriks toise nüöri otsass kivi Tammistu || kujul käümä ~ kujule menemä peibutuslinnuga jahti pidama, jahile minema ▪ Ennemäld nimidetti sedä merelinnu jahti kujul käümä Tammistu; Läks Juminda säärele kujule Tammistu
2. väline vorm; vari ▪ Siis tembas nüörid neist igäst pulgast ühtetoisesse, ninda et siis tuli sie seili kuju joba sinne maa pääle sen nüörigä väljä Viinistu; Mies lasti haigemajast nüüd ärä, vade on jäänd jusku kuju Pärispea

kula <kula, kula>
1. puukulp ▪ Kus sen subi kula oled jällegi toppind? Tammistu
2. puulusikas ▪ Küll o kena kirju kula Pärispea; Eks ennevanast neh süödi puukulajega Virve

kurvetuma <kurvetuma, (ta) kurvetub> kõhnuma ▪ Sen aestaga lammas kurvet ärä Tammistu Vrd kurtuma