[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ass <assi, assi>
1. vankri telg ▪ Rattad püörleväd assije pääl Viinistu
2. piltl inimese liiges ▪ Oli nii täüs kaanind, et assidki (jalad) enämb ei kandand Tammistu; Kas sinu assi (käe) otsad pidäväd aeva kaiki puutuma? Tammistu (Ära pane sõrmi igale poole)

asuma <asuda, asun>
1. siirduma ▪ Nie olid tulled sua ajal üle mere ja asusid Ramu saare Tapurla; Mudulased asusid kerra kohe keväjäl tuba Pärispea
2. elama ▪ Mai algul sain miŋŋegi muega omale viera passi, sengä voisin kodund kaugemal asuda Viinistu; Kus se sinu tüdär nüüd asub? Virve

atr ~ atra <atra, atra> ader ▪ Atra on toine, atraga saab vagu aetud Tapurla; Kivikmaa lohkub atru Viinistu Kivine maa lõhub atru; Keskeld oli samate atra kinni ja kündäs Juminda || piltl ▪ Ega sinu peräst atr aiale jää Pärispea (midagi tegemata)

elätämä <elätädä, elädän> elatama ▪ Meri elätäb sinu ärä Viinistu; Akka ise ka midägi tegemä, egä minä sinu elädä Virve

hajuks Kõnnu rand pahaks (panema), sobimatuks (pidama) ▪ Küll rahvas panid hajuks ku sie va loderik tütrik mihele sai Pärispea; Sidä sinu ütlemist pani toine kohe ninda hajuks Viinistu

heidutama <heidutada, heidudan> ehmatama, hirmutama ▪ Mes sinu ninda nüd heidut, et haigeks jäid? Pärispea; Ärä tule minu heidutama oma juttujega Viinistu

helbutama <helbutada, helbudan> kergendama ▪ Toin sulle abilise, sie pidäs sinu tüöd helbutama Pärispea; Kaibasrohe (nõmm-liivatee) tie helbut köhä Viinistu || järele andma, lõdvemaks laskma ▪ Sidä paula täüdüb küll vähä helbutada, muidu voib-olla lähte puruks Pärispea Seda nööri peab küll veidi lõdvemaks laskma, muidu võib-olla läheb katki; Paadi pesti (köit) on helbudettud Viinistu

helde
1. lahke ▪ On old igä heldei inimisi kes on avitand Viinistu
2. hüüds || helde aig (väljendab imestust) ▪ Helde aig ku sinu jalg o mend paistesse Pärispea; Oh sina helde aig Tapurla Vrd heldekäne, heldemäne, heldene

hävestämä ~ hävästämä <hävestädä ~ hävästädä, hävestän ~ hävästän>, ävestämä ~ ävästämä <ävestädä ~ ävästädä, ävestän ~ ävästän> häbistama ▪ Ma hävestin kohe neid poisikasi, keda (oma) pientrujest käde sain Pärispea; Ninda kohe ävest minu kaikije iess Virve; Minä hävästän sinu Tapurla

hötrütämä <hötrütädä, hötrüdän> lobisema, latrama ▪ Eks ne külänaised alade tahtuvad hötrütädä jo Pärispea; Ärä samate hötrüdä, sinu judust ei saa kennegi arvu Pärispea Vrd höträmä

ihk <iha, ihka> iha, kihk ▪ Mälestän poisikase polvest, alade oli ihk ehtul verku laskema mennes kaasa merele mennä Tammistu; Tal on suur ihk sen järgi Tapurla; Aeva igä ihk vedäb sinu sinne toise külä puole Pärispea

ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav) ▪ No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekas ▪ Ku aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. oma ▪ Henes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea

jonkima <jonkida, jongin> sundima, ajama ▪ Kaua ma pian sinu üles jonkima? Tammistu Kaua ma pean sind üles ajama?; Ans kaua jonkida ennegu üles erkas Tammistu

juhnama <juhnada, juhnan>, jühnämä <jühnädä, jühnän> sundima ▪ Tüütäb ärä sie vanamihe juhnamine, ei saa toist tüöle Viinistu; Sinu täüdüb kohe aeva jühnädä, ku midägi tied Virve; Küll mond inimist täüdüb aeva jühnädä midägi tegemä Pärispea

kaduma <kaduda, kaun> kaduma, vaatepiirist väljuma ▪ Paadid olid kadund maanuga taha Viinistu Paadid olid kadunud maanuki taha; Mes kadub silmist, sie ka süämest Tammistu; Kadus ku vana kuu taevast Tapurla || hävima ▪ Mielespidämine kadub ärä Pärispea || kadund surnud ▪ Kadund emä üttel igä, et ega viera silmä vesi tule Pärispea (võõras sinu pärast ei nuta)

kahta|päidi ebakindlalt, kaksipidi ▪ Kueral vist korvad valutavad, käüb aeva kahtapäidi Pärispea; Mes sa kahtapäidi käüd, oled juobund jälle? Pärispea; Mes sa aeva räägid igä kahtapäidi, ega sinu ei saaki millaski uskuda Pärispea

kannatama <kannatada, kannadan> taluma, välja kannatama; vastu pidama; kandma ▪ Old jo mai kuu käsil, aga jää kannatand viel pääl käüä Tammistu; Minul oli vilets pää, minu pää ei kannatand vihtuda (saunas) Pärispea; Ostajad tak`sierisid, kui palju neiss kotti˛iss voib kalu olla ja palju kannatab siis maksada Viinistu; Ei kannada enämb sinu varjugi nähä Tammistu

karitama <karitada, karidan> manitsema, keelama, hoiatama ▪ Karidetti et ärgä kuoliss ninda rääkigä Virve; Emä karit igä, et valada kraasiline läbi valge, et ei tohi paksembi kohti siess olla Pärispea; Ma juo karidin sinu, aga sinä igä ei kuuldand Viinistu Vrd kuritama

kiel <kiele, kield>
1. keel, kõne- ja maitsmiselund ▪ Kas sinu kiel sie kaige ilusamb on, et sidä toistele näüdäd? Tammistu || piltl ▪ Ei sel ole liha muual kui kieless Viinistu (kõhnast inimesest); Kuera kieless on ühüksät sorti salvi, kassi kieless on kihvti Tapurla (vanasõna) || kieless pidämä saladust hoidma ▪ Kui saad kieless pietud, siis judustan sulle midägi Viinistu
2. keel, suhtlemisvahend ▪ Pärispä küläss räägidä kaikse rohkemb rannakield Pärispea; Enne olimme kahess kohass, siel ei oskatudki suome kield, muutku ruotsi kield Juminda || linnulaul ▪ Lindu laula kieleläsä, neh et lind laulab sedäsi kuda tämä kiel on Kiiu-Aabla; Linnud kaik, igäüks laul oma kieleläsä Pärispea
3. eseme osa ▪ Vottime kiel Tapurla Võtmekeel; Kiele (piiritsa keele) vahele pandi lang Pärispea

kieldämä <kieldädä, kielän> keelama ▪ Valvur ei kieldänd sidä (piiritust) andmast Viinistu; Emä üttel, et eks ma kieldänd sinu küll Tammistu; Pisukasi lapsi täüdüb kieldädä suurele tiele menemäst Virve

klanima <klanida, klanin>
1. nuruma, manguma ▪ Aeva nüd sinu täüdüb süömä tulemagi klanida Pärispea
2. ehtima, sättima ▪ Küll sie mukkib ja klanib endäss Tapurla

kodima <kodida, kodin>
1. käima, liikuma ▪ Ninda vihinäl kodi sie kell Pärispea Nõnda kiiresti käib see kell; Kas sinu eit hakkab ka jo kodima? Pärispea (haigusest paranemas)
2. koguma, kokku korjama ▪ Ilmast ilma käüb vanaeit küläss kodimas Tammistu Vrd koditama

kormitama <kormitada, kormidan> nuruma, manguma ▪ Ei loppe ka sinu kormitamine kerra Viinistu

krössimä <krössidä, krössin> lokkima, krussima ▪ Midäs neist hiustest krössid, ega sinu nüd kennegi valada Pärispea || (segi) ajama ▪ Pusasse midägi ajab ehk krössib segamiste Pärispea Vrd krussima

ks
1. (küsiva, kahtleva või kinnitava partiklina) kas; kui ▪ Vieläks poig kävi sinu ka joulun kodu valatamas, ku aiga oli? Pärispea Kas poeg käis sind ka jõulude ajal kodus vaatamas, kui aega oli?; No kauaks sa jähnäd toiste kallal sidä ühtsama ajaess Pärispea; Juoks (kas juba) tulid piduld ärä Pärispea; Nää tuli tüdär kuo, neh muiduks kuer uot kogu päivä Pärispea Vrd kas
2. (kinnitava või möönva partiklina) küllap; eks ▪ Lehm o ka oite lahja, vade piaks ta nuore rohe pääl jälle padetu (kosu) Pärispea; Piaks pere leivä süöb ja vägi tüö tegeb Tammistu Vrd eks

kuiks|kuigi kuitahes, ükskõik kui ▪ Kuikskuigi kaugale sinu pere vuosluo kuva ka nägü Pärispea Kuitahes kaugele sinu pere sugupuu ka ulatub Vrd kuiskuigi

kuis|sugune <kuis|suguse, kuis|sugust> missugune ▪ Ei tiie, kuissugused ne marjad ka metsäss juo on Virve; Kuissugune sinu emä tervis ka nüüd on? Pärispea Vrd kuisugune

kusass kus kohas ▪ Kusass sa eläd, et sidä et tiie Pärispea; Kusass neid pohlu oite palju kasv ennemäld, ei oleki mieless Pärispea; Lier lier linnukane, kusass sinu pesäkäne? Viinistu (rahvalaulust)

käpp <käbä, käppä>
1. (loomal) ▪ Karu oli pand käbäd vasta Viinistu
2. nlj labakäsi ▪ Pruovi kas nie kindad sobivad sinu käppile Viinistu
3. kalatõstmise vahend ▪ Suvel ei old tarvis sedä käppä, aga külmäl ajal, siis pidi käpp olema alade kaasass Tammistu

kääss
1. tagas millegi käes, mõju vallas ▪ Olime rannal märginesä külmä tuule kääss Viinistu; Üsna oite suure tormi kääss ei old, aga eks ma tuule kääss ikke ole old ka Kaberneeme; Paat uo härinä (tormi) kääss Pärispea
2. määrs valduses, omanduses ▪ Ei täüdü anda, omalgi kallild kääss Tammistu || mingis olukorras ▪ Nappus kääss Tapurla; Eidel surmavalu kääss ja kisendäb siel (nõgesepõõsas) Kiiu-Aabla || kätte jõudnud, saabunud ▪ Noh kas sinu ehtuline (õhtusöögiaeg) on kääss juo? Pärispea

küütimä <küütidä, küüdin> ajama ▪ Küütisin lambad valuga (kiire tempoga) koduranda tagasi Tammistu; Just laeva ja paadi vaheld hakkas vett tugevast sise küütimä Viinistu || taga ajama ▪ Taa (jälle) juokseb se suur kuer meie ouess, neh küütib kanu aeva Pärispea; Kes sinu küütib, et ninda lietsudad kohe? Pärispea; ära ajama, peletama ▪ Küll sai marjapiesastest suvel külälapsi küüditüd Pärispea

litrustama <litrustada, litrustan>, litrutama <litrutada, litrudan> solberdama ▪ Ärä litruda viegä Pärispea || (pesu) vees solgutama ▪ Ei viitsind pessä, litrustin läbi vie Virve; Nää nüd sis sidä sinu pesemist, muutku litrudad vaide vähäkäse, kas samate saab puhtaks Pärispea

luhiguss varjul, peidus ▪ Poiss lohkus akkuna klaasi, nüüd on itse luhiguss Viinistu; Ole vade ahju taga luhiguss, ega sield tiie kennegi neh sinu etsimä tulla Pärispea

miel <miele, mield> meel ▪ Eks siin oleks rohkemigi rääkidä, aga ei tule ju miele Pärispea; Ta juo paha mielegä sidä kohe üttel Tapurla; Kust tuul, sield miel Viinistu (kõnekäänd) (muutliku meelega inimesest); On peris nure (kurb) miel sinu üle Tammistu || miele järel soovikohane, meeldiv ▪ Kas on miniä ka sul miele järel? Pärispea || miele pääl olema ~ miele pääle jäämä hinge vaevama, muret tekitama ▪ Mul jäi kohe sie reis miele pääle, ei saand enne rahu kui tagasi oldi Viinistu || miele pääle hakkama ~ jäämä iiveldust tekitama ▪ Tiie kas olid vanad kalad, vade mulle jäid miele pääle, ei saand enne abi kui oksendin Viinistu; Sie toit hakkas kohe miele pääle Pärispea

mokk <moga, mokka> huul, suu ▪ Hobune suiku mokk ribagalla Pärispea Hobune tukub, mokk ripakil; Oskad ige mett moga pääle määridä (meelitada) Tammistu piltl; Kesse sinu mokka kergit? Viinistu (öeldakse jutule vahele segajale) || mokkamüöde meelepärane ▪ Sul o kohe mokkamüöde sie ammet, muudku istu ja soua (sõua) Pärispea

nuutima <nuutida, nuudin> tagant sundima ▪ Vanamies nuutis minu uomigust saadik tagand Virve; Ma pian sinu alade kohe nii palju nuutima, enne ku siis viimaks üles toused Pärispea Vrd nuhjama

pelgama <pelgada, pelgan>, pelgämä <pelgädä, pelgän> kartma; vältima ▪ Ei mina sinu pelgä Juminda; Ei siin pelgatud sadust ilma ega pimejä üöd, pääasi kui sais esimäseks (mereajule) Tammistu; Ärä pelga mere andi Tammistu

pidämä2 <pidädä, piän> pidama, kohustatud olema, vaja olema ▪ Kas siis pidäb sinu vedämiseks tellimä lennugi? Tammistu; Sen asja olis ammust aiga pidänd kerda ajama Pärispea; Pidäs midägi tegemä Virve Peaks midagi tegema; Pi˛in (pidin) menemä ise omale leibä tienimä Kiiu-Aabla

puokima <puokida, puogin>
1. pookima, raamatut köitma ▪ Ne vanad raamadud täüdüb ärä puokida, muidu jo laguvad ärä Pärispea
2. piltl peksa andma ▪ Küll ma sinu poniku (huligaani) puogin ku käde saan Juminda
3. vaktsineerima ▪ Lasin ka puokida Pärispea

pussutama <pussutada, pussudan> pussitama ▪ Sidä ämbüüsi (suli) pi˛id kohe oite kartama, et eks ta voind sinu pussutada juo Virve

riebutama <riebutada, riebudan> käperdama ▪ Kas minä olen oige sinu riebutava Viinistu

sadul|perse <sadul|perse, sadul|perset> murdunud puu juurtega ▪ Egä sest sadulpersest (jändrikust puust) saa poldupuud Pärispea; Oh sidä sinu pääd, sie on kohe jusku sadulperse sul kere otsass Pärispea nlj (kohevil juustega tüdrukust)

sana <sana, sana> sõna ▪ Sinu sana pidä igä pääle jäämä Pärispea; Üä viel kui sanujega asja klaariti Tammistu; Mies mend, sana jäänd Viinistu (kõnekäänd)

sigudik <sigudigu, sigudikku> põrsas, noor siga ▪ Sigudik süöb vähäkäse Pärispea || sõimus ▪ Mes siin sinu sigudiguga tabella Virve Mis siin sinu sigudikuga riielda

sina ~ sa <sinu, sinu ~ sinut> sina ▪ Ega sina varest karda, vares kardab sinu Tapurla; Sa olid siis viel oite vähikäne Pärispea; Uodin (ootasin) sinu kaua Juminda; Kas tulen paadiga sinut ottama (võtma)? Viinistu; Küll nüüd este on igäv sinust (kui lahkud) Pärispea

sitt <sida, sitta>
1. elusolendi roe ▪ Sigulaudast täüdü sitta väljä ajada Pärispea Sealaudast tuleb sõnnikut välja ajada; Sitta sinu kiele pääle Tammistu piltl (kui öeldi midagi, mis ei meeldinud) || sidal ~ sidale roojama(s) ▪ Sidal käümä Tapurla; Sidale menemä Tapurla
2. praht, mustus, meremuda ja kasvud ▪ Verk tuli üästi mereviess sest sidast ja pasast puhtaks lobutada (loputada) Tammistu; Vahest pani meress tormiga vergud sitta täüs Pärispea Vrd sonnik

surema <surra, suren>
1. elust lahkuma ▪ Kaks puega surid ärä Kiiu-Aabla; Vade ku kalad surevad ohu (õhu) kääss ärä, lähteväd palju raskemaks ku elusald Pärispea; Surd siast ka keideti siepi Pärispea; Nuor ein sureb ärä Tapurla (ei kõlba talviseks loomasöödaks teha) || (kehaosast) ajutiselt tundetu olema ▪ Jalg on surd Tapurla
2. lõppema; kaduma ▪ Sie suri kohe väljä sie rüsäpüük Viinistu; Kui sulle on midägi usaldettud, siis surgu sinu sise, sie ei aja sinu lohki (lõhki) Tammistu (teise saladust ei tohi avaldada)

sutsima <sutsida, sutsin> vitsa andma ▪ Sinu pidä sutsima Pärispea; Küll ma sinu nüüd sutsin Juminda

tabu2 <tabu, tabu> kassitapp (Convolvulus arvensis) ▪ Kas sinu ouess ka tabusi kasvab? Viinistu; Tabu hakkas heitsema Viinistu

tappama <tappada ~ tappa, taban> tapma, surmama ▪ Ku oli luom tabetud nuore kuu ajal, siis liha ports läks kohe keitäjes aeva jusku suuremaks Pärispea; Ärä tule minu ligi, minu tobi (tõbi) tappab sinu Kiiu-Aabla; Lau nüüd oma raha lagejalle vai muidu taban Tammistu; Toisess paadiss tabid (tapsid) mihe ärä Viinistu; Taba huss kohe ärä, muidu neulab viel Viinistu

tarvima <tarvida, tarvin>
1. kasutama, tarvitama ▪ Luba ma tarvin sinu kärrü vähä Pärispea; Kelgad olid niisugused mingä kodu käsitse tarveti, aga ried tarveti hobuse järel Pärispea
2. vajama ▪ Kui ühe kerra saad (karistada), siis toist kerda ei tarvida Tammistu

tieduksiss teada ▪ Kas vigastimme puss (vikatinuga) on sinu tieduksiss, ma ei löüdänd? Pärispea Vrd tieduksill

tollugas <tolluka, tollugast> kalts, rääbakas ▪ Sinu kuub o must kohe jusku tiie migä tollugas Pärispea; Riided alade jusku vaad tollukad seljäss Pärispea Riided alati justkui va räbalad seljas

toress vaevas ▪ Laps on haiguse toress Tapurla; Sinu ämm on ka aeva hingtoress, ei elä ega sure Viinistu

tundema <tundeda, tunnen>
1. tajuma ▪ Aeva jala sai käüdüd paarkümmend virsta päiväss igä maha ja eks sie nüüd anda kovast tundeda Pärispea; Küll kuera nenä tundeb, kus toit seisub Tammistu
2. tuttav olema ▪ Tä oli palju kerdu siel kandiss käünd ja tuns ümbärkaut rannad Viinistu; Oli oige tunnetava inimine, vade ei tahugi ärä tundeda Tapurla; Eks se nuor lehm tundend sinu viel Pärispea || välimuse järgi teadma, tunnuse põhjal määrama ▪ Nüüd neid (asiaate) ige tunneda ärä pruunist silmiest ja kollasest nahast Tapurla || oskama ▪ Tuob selle naise, kes tundeb tuleta käüä Juminda (rahvalaulust)

tuumatama <tuumatada, tuumadan> mõtlema; mõistma, taipama ▪ Sen pääkolu tuumat tänä oite üäst Tapurla; Ei sinu pää sen kohapääld küll ei tuumada Tammistu

tüö <tüö, tüöd> töö ▪ Küll oli tüöd mitma mihe, enne kui sen (hülge) jääld ärä saimme Viinistu Küll oli tööd mitme mehega, enne kui selle (hülge) jäält ära saime; Mes sinu eit ka tüöks (ametitööna) tegeb? Tammistu; Neljätoistkümme aestaseld akkasin kaiki tüösi tegemä Juminda; Tüöl on kibe juur vade magus vili Pärispea

udima <udida, udin> sakutama ▪ Küll ma sinu udin Juminda; Ott rinnust kinni ja udis nadukane Kiiu-Aabla

vedämä <vedädä, viän> vedama ▪ Kui oled kuorma vedädä ottand, siis ärä nurise et on raskas Tammistu; Vein tormiga verku, küll sai venutada Viinistu; Aeva igä ihk (kihk) vedäb sinu sinne toise külä puole, neh pruudikane on siel ne Pärispea || piltl ▪ Ei vedänd nie toinetoist üle orre Viinistu (üks ei olnud teisest parem) || viisile vedämä laabuma ▪ Vade ku kerra saab hakkaduse tehtüd, no küll se tüö (korvitegemine) itse siis ka viisile vedäb Pärispea || suond vedämä krampi tõmbama ▪ Kohe ninda vedi jalg suond kogu onsa (õndsa) üö, et ei saand silmä kinni Pärispea

veld <vella, velda> võllas ▪ Mes sa kardad, ega sinu nüd sen toise soimamise iest tiie kas velda viiä (ei karistata) Pärispea; Vanal ei ole velda, vargal on veld Tapurla (vanasõna)

velguma <velguda, velgun> võlga tagasi nõudma; võlga meenutama ▪ Eks ma tiie itseki sidä, et mul maksada on sulle, vade sa aeva velgud, ühtepuhku kohe Pärispea; Sinu velg velgub kogu aja mieless Tammistu; Minä velgun tämä pääle Tapurla Mina küsin temalt võlga tagasi

veljama <veljada, veljan>, veljämä <veljädä, veljän> kandma, tassima; viima ▪ Kass veljab oma poigi ühest kohast toise Tammistu; Kaiki tarbetumi asju siie kogu (kokku) veljad Tammistu; Küll sinu saavad toised aeva igäle puole veljädä heneskäs Pärispea; Ärä veljä sidä last heneskäs aeva kaasa igäle puole Pärispea

vemmal <vempla, vemmald> malakas ▪ Vaesel ei ole medägi oigust, vempla väärt Tammistu; Paraaigu odan (võtan) sulle vempla Viinistu; Oda igä vemmal käde, ega ne luomad muidu sis edesi lähä Pärispea || sõnakuulmatu ▪ Minu lapsed on kohe nii vemplad, et mitte ei kuula kieldämist Pärispea || vigur, vembumees ▪ Küll sa oled vemmal, ei sinu saa muutku naura kohe alade Pärispea

verkane <verkase, verkast> nimis, omds võrukael; vigurivänt ▪ Kui teid verkasi siin viel nään, panen nogulased (nõgesed) püksü Viinistu; Oh sa verkane küll, sinu saab alade kohe naurada Pärispea; Verkased poissid Viinistu; Assa verkane veriänd, mes jälle teite Virve

vesi|lusigal kalasaagita ▪ Üöse oli küll kova läristüs, vade mihed ei tuldki vesilusigal Virve Öösel oli küll kõva torm, aga mehed ei tulnudki ilma kalasaagita || piltl kaaslasest ilma ▪ Ah et poiss jätt jälle sinu maha, siis oledigi vesilusigal Pärispea Vrd vesikabal

vierastama <vierastada, vierastan>
1. võõrastama ▪ Meie laps o nii kange vierastama, ega sengä ole külässe menemistigi Pärispea
2. kostitama, võõrustama ▪ Eks sugulasi täü igägi vierastada Pärispea; Kas nüüd tädi sis ka vierast hüäst sinu? Pärispea

vuos|lugu <vuos|luo, vuos|lugu> aastanumber; aastate arv ▪ Vuoslugu uo täüs Pärispea Aasta sai täis; Leika ainapullule vuoslugu ka pääle Viinistu; Kuiks kuigi kaugale sinu pere vuosluo kuva ka nägü? Pärispea Kui kaugele sinu pere sugupuu ulatub?

väärd väärt ▪ Ega sinu jutt ole mitte midägi väärd Pärispea

üsägi üldse mitte; ühti; mitte kunagi ▪ Lubas tulla, ei vade tule üsägi Pärispea; Ei üsägi unesta sinu üätegu (heategu) Tammistu Vrd ühtä, üsige