[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ega
1. sides (eitavas lauses) ja ei, ei ka ▪ Tämäl ei ole old midägi luoma, ei siga ega veist ega lehmä, lammast ega naist Viinistu
2. määrs (kinnitab eitust) ▪ Ega ühekerraga ige aesta leibä saa Tammistu (kõnekäänd) (kõike korraga ei saa); Ega üksigi puu ole viel taevani kasvand Pärispea (kõnekäänd) Vrd eiga

ehk
1. sides või ▪ Ei uetud kohe kui pimejäks läks tuld tuba, siis pieti igä üks tund ehk paar videlikku Turbuneeme; No laeriku saab vahel mitmete muodi, tuleb plankusi ehk algusi (halgusid) ehk puid ehk mis tahes Kaberneeme || (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) või ▪ Ei tiie ken seda tegeb ehk Pärispea; Miŋŋegä sen jälle maksab ehk Pärispea || ehkki ▪ Sie oli jaa sie mardiks käümine kohe pönev, ega sendä siis ärä jäänd, ehk hirmgi oli Viinistu
2. määrs kas või ▪ Melskati kogu ehtu, naura ehk koht haigeks Viinistu Möllati kogu õhtu, naera või kõht haigeks

ei <(ma) en ~ ein, (sa) et ~ eit, (me) emme ~ eimme, (te) ette ~ eite, (nad) eiväd (varasem eitusverb esineb tänapäeval ka muutumatu sõnana)>
1. (eitussõna) ▪ Ma en saand jo ka aru, mes tuleb pääle hakkada Pärispea; Ein oska selitädä Viinistu Ma ei oska seletada; Sa teid ihan rumalast, et eit viend tänä rüsä mere Viinistu; Toisest et huoli ühtä Tapurla Teisest sa ei hooli üldse; Eimme oskand siis panna sest tähelegi Turbuneeme; Kas siel eite käüned? Pärispea Kas te seal ei käinud?; Sidä ette ole näht Tapurla Seda te ei ole näinud || (eitust rõhutavalt) ▪ Taevas, ei ma ole ka viel sidä kuuld Pärispea; Ei sa muidu kuula, kui malagas sanujega ühess ei käü Tammistu
2. (vastuseks küsimusele või mõttekäigule) (eitavalt, tõrjuvalt) ▪ Ei, ma saarmast rohkemb ei ole ka näht Viinistu
3. määrs mitte ▪ Kui kalu rohkemb, siis sai rohkemb panna, et sai igä toised inimised ka süüä, ei lapsed üksi Pärispea || ▪ Ei nii hüä ku kiidedä ega nii paha ku laideda Pärispea
4. sides ▪ Tämäl ei ole old midägi luoma, ei siga ega veist Viinistu Vrd ep

elik sides ehk, või ▪ Ennemi täüdüs lietepaulu oite kovast ja oite mittu kerda ümbär lietekorgi lüües värpidä, et ei torm elik vuo sais tädä lahti tiridä Pärispea Varem tuli võrguujukite nööri õige kõvasti ja õige mitu korda ümber ujukikorgi lüües mässida, et torm või voog ei saaks seda lahti tirida

et1 sides (lause lõpul või algul ka rõhutavalt) ▪ Mei ütlimme küll mittu kerda, et ei maksa pakki lahti tehägi, et ei mei osta siit midägi Tapurla; No eks vanames saand aru, et oma poig oli Tammistu; Anna rinda, et siis jääb (laps) vaid Pärispea; Et mes sulle heneläs hüä, sidä tie toisile Pärispea; Sie oli üks ilus aig ninda et Tapurla; Et sa kaud siit Tammistu

kui ~ ku sides, määrs kui ▪ Egä mina sidä tiie, kui kaugal mei kävimme Juminda; Näid old hüä jouk mihi ku naisi Pärispea || üsna, väga ▪ Tolm aeva kierib kui korgele Pärispea

va1 sides või ▪ Lehm nägüb jalga hellitämä (ettevaatlikult hoidma), tiie kas o midägi talland sora (sõra) vahele va? Pärispea; Räägiti et kas siis tänä kihlama (minna) vai jääb toiseks päiväks va Kiiu-Aabla; Mes sa tahud, süsi va? Tapurla Vrd vai

vai
1. sides või ▪ Sie (raske haigus) tappab maha vai tegeb sandiks Tammistu; Mihel old kolm vai neli last Tammistu; Sidä vai toist Tapurla
2. määrs või ▪ Vai tämä ost Suomest ka siis kilu Viinistu; Vai neid ruokei (kalarappeid) tulete nüüd siit ärä tassima Tapurla; Vai siis maldasid tuass olla Kaberneeme; Vai sidä raha on sis millaski palju old rannarahval Pärispea Vrd va1