[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ajama <ajada, ajan>
1. midagi tegema sundima ▪ Ajamata läks, palumata tulgu tagasi Tammistu; Aja kui huost hange Viinistu (kõnekäänd) (sunni vastumeelset tegema); Aimme lehmäd keväjäl laudast väljä Pärispea
2. jälitama ▪ Mies ajab koeraga jänikse jälgi Tapurla; Ei old mahti millagi, üks tüö ajas aeva ühttoist taga Tammistu piltl
3. sõitma ▪ Loksa piirivalve paat ajab laeva puole Viinistu; Suome puold ai tullipaat laeva juure Viinistu; Siis ikke ajasime aina vasta tuuld Kaberneeme

alandama <alandada, alandan> vähendama, madalamaks tegema ▪ Kui ne ostajad kalliks pi˛id (kala hinda), siis se müöjä aland kas siel viis kruoni ehk ka vahest, kruoni viisi aga aland Viinistu

avaldama <avaldada, avaldan> avalikuks tegema, (välja) rääkima; üles tunnistama ▪ Avaldin väljä oma saladukse Tapurla; Aus avaldab oma arvamust suu iess, halp haugub aia taga Pärispea

hakkama <hakkada, hakkan ~ hagan>, akkama <akkada, akkan ~ agen>
1. alustama ▪ Jaanipäiv oli 24. juunil ja siis hagati heinäle Pärispea Jaanipäev oli 24. juunil ja siis alustati heinateoga; Kui soda loppes, sai jälle hagatud äri ajama Viinistu; Hakkaga süömä! Pärispea
2. muutuma ▪ Ehk akkab viel elusaks Tapurla; Hakkab saule (sajule) mitmaks päiväks Pärispea
3. kinni või külge jääma ▪ Putr akkab pohja Tapurla || ▪ Jahud ei akka ühte Tapurla || nakkama ▪ Sie haigus hakkab inimistesse ka Pärispea
4. mõjuma || pähä hakkama pead haigeks tegema, purju panema, iiveldama ajama ▪ Meri akkab pähä Tapurla; Viin, olut akkab pähä Tapurla; Ving akkab pähä Tapurla || süämelle hakkama vastumeelsust tekitama ▪ Midäs sul viel süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Pärispea
5. (midagi) suutma || hakkama saama toime tulema ▪ Laps läks ilulugemisega ninda ähmi täüs, et ei saandigi hakkama Pärispea || lõikama ▪ Vigasti ei akka rohe pääle Tapurla; Viskasid terve nauri lehmäle ede, nää ilastab vaide sen ärä, ei hakka hammas pääle Pärispea
6. töökorda; töökorras, tegevusvalmis ▪ Sain elämise siin akkama, ega old midägi enne akkamist Tapurla; Ennemi ku kaljastest aluksed olid hakkamas, vieti Suome vilja, tuhli, ouni ja ühttoist tarvelist Pärispea

harjama <harjada, harjan> kuhja või katuseharja teravaks tegema ▪ Harjavad kadust Tapurla

hekslama <hekslada, hekslan> hekseldama, puruks tegema ▪ Koid on hekslaned kaik ehejämäd kabukad hantalaks Pärispea Koid on kõik ilusamad villased sokid räbalaks hekseldanud

höünästämä <höünästädä, höünästän> midagi kasutut tegema, vallatlema ▪ Mes siin höünästäd ja mardiks juoksed vanana? Viinistu; Ei seisuda kodu, muutkui mennä jälle höünästämä Pärispea Ei seista kodus, muudkui minnakse jälle eputama Vrd höünästelemä

juobutama <juobutada, (ta) juobutab> joobnuks tegema ▪ Viin juobut mihe laua ala Juminda

kastama <kastada ~ kasta, kastan> kastma, niisutama ▪ Vihm kast viel viimisi heini Pärispea; Kastin kabustu Virve; Tuober täüdüb kastada Viinistu (et ei kuivaks lõhki) || märjaks tegema ▪ Tavidin kivele hüppädä paadist, vade vedi vähäkäse korva ja kastin juomireidil jalad Pärispea

kasvatama <kasvatada, kasvadan> ▪ Kasvadin oma lapsed üless Juminda; Sie oli igä kunst, kuida igä kasvadetti nii suurd pere inimisteks Viinistu; Ue lapsi avidin kasvatada Tapurla || tamme kasvatama tiritamme tegema ▪ Lastel on hüä mää pääl kugerpallu lassa ja tamme kasvatada Pärispea

katkastama <katkastada, katkastan> katki tegema, murdma ▪ Ei ristipäiväl tohi mitte karvagi katkastada, nii suur pühä on Pärispea; Haista taha kui taivud, kui et taivu, katkasta kaul Tapurla hlv || katkestama, pooleli jätma ▪ Juttu katkastama Tapurla

kibe1 <kibejä, kibejä>
1. mõru ▪ Küll o kibe rohi sie, nielestä ruttu ala kohe Pärispea || piltl viin ▪ Odamme vähä kibejä ka Viinistu
2. valus; kipitav ▪ Nuorel kuul jääväd kääd kibejäks pesu pesses Tapurla || kibejä saama ~ kibejä tegemä haiget saama või tegema ▪ Kas said kibejä ka, ku kive pääld kugerpallu kävid? Viinistu; Mes sa tied toisele lapsele alade kibejä mängies Pärispea || rahulolematu, vingus ▪ Kibejä näügä nindagu ambavalu kannatav inimene Tammistu
3. (intensiteedisõnana) kange, suur ▪ Mihel (oli) parajasti kodu midägi kibekiiret tüöd Tammistu; Kibe külm Tapurla

kihvatama <kihvatada, (ta) kihvatab>
1. pähe hakkama, purju tegema ▪ Ku pulmass olut igä joid, kohe tunsid et kihvat Pärispea
2. järsku meenuma, meelde sähvatama ▪ Mul vahest kihvatab midägi peris tarvilikku kohe Virve
3. pahandama, vihastama ▪ Eks se mone jutt küll vahest kihvatab Pärispea

kirnuma <kirnuda, kirnun> võid tegema koorekirnus ▪ Kirnu voi valmis, eks saad void-leibä siis ka Pärispea; Pütt uo manti täüs, hakka kirnuma Pärispea

korjama <korjada, korjan>
1. noppima, (saaki) korjama ▪ Sammalu korjati sügüsül hilja pääle, ku viel lund ei old Pärispea; Mene korja sestri Viinistu
2. kokku koguma, koondama ▪ Üöseks korjati (sead) lauta ja uomigu lasti siis jälle väljä toised Tammistu; Lähme heini kohe korjama, nää vihma tivad tulevad Pärispea
3. tagavaraks koguma ▪ Piad akkama kogu oidama ja korjama Tapurla
4. koristama, korda tegema ▪ Korja laud ärä Tapurla
5. kogunema ▪ Ühüksä päivä enne mardipäivä siis on käüdüd naaburiss, mihed on korjaned sinne kaik ühte kogu ja siis käüned siel vanavisi juttu rääkimäs, muistatamas Viinistu

kunama <kunada, kunan> midagi omaette tegema; nokitsema ▪ Kui ärä olen, on poiss tuass üksi kunand Viinistu; Mes sa siel kunad ka tehä pikked talveehtud? Pärispea

lohkuma <lohkuda, lohun> lõhkuma, katki tegema ▪ Poiss läks ka isale abi (appi) puid lohkuma Pärispea; Laine trümmib kovasti pääle, lohkub kas vai paadi Tammistu Laine peksab kõvasti, lõhub kasvõi paadi; Saarmad ka kävid vahest aŋŋerja rüsi lohkumas Viinistu || piltl valutama ▪ Pää lohkub otsass mes irmus Tammistu

luoma <luua, luon>
1. looma, tekitama ▪ Mes luoja luob, sedä tuoja tuob Tammistu (sünnitajast)
2. kudumi algust tegema ▪ Ku kaŋŋas sai luodud, ueti (võeti) se luomapuie (käärpuude) pääld maha Pärispea; Sukka luoma Tapurla
3. (noorkuu nähtavale ilmumisest) ▪ Sie kuu taa (jälle) luodi vihma sise ega siis ole viel tügül ajaligi kuiva luota Pärispea
4. lumest puhastama ▪ Ouest täüdüb lund luua, kes siin sen läbi pöhlib (sumpab) Viinistu; Tuiskas tanuvisse suured lumehaŋŋed, eks sield täüdüs siis nii laia tie läbi luua, et huostega läbi mahtus

luorima <luorida, luorin> etteheiteid tegema, sõimama ▪ Sain toise kääst luorida kus küll, kus vaja (nii ilmaasjata kui asja pärast) Tammistu

löüendämä <löüendädä, löüendän> veidi soojendama, leigeks tegema ▪ Löüendä supp ärä, saame ehtulist ottada (õhtust süüä) Pärispea

mölgä˛elemä <mölgä˛eledä, mölgä˛elen>
1. vallatlema, vigurit tegema ▪ Ise vana mies, mölgä˛eled siin nuorde hulgass Viinistu
2. isutult sööma ▪ Mene siit mölgä˛elemäst menemä, kui midägi suust ala ei lähe Tammistu

nokkerdama <nokkerdada, nokkerdan> tasapisi tegema, nokitsema ▪ Akkasin paari päivä iest nokkerdama Virve

nuplama <nuplada, nuplan> sõrmede vahel midagi tegema ▪ Jäin vahtima, et mes sie laps siel omaede (omaette) nuplab Juminda

panema <panna, panen>
1. asetama ▪ Nii viletsäks jäänd, et enämb ei oska särkigi selgä panna Tammistu || suunama; sundima ▪ Nüüd panna (pannakse) kaik kuoli Turbuneeme; Mihele panema Tapurla || mergile panema tähele panema, teiste objektide suhtes aega või kohta määratlema ▪ Kalur vahtind, et panen mergile nüüd (püüniste asukoha) Viinistu
2. kiiresti minema ▪ Mihed andand huostele piitsa ja ise panned metsä Viinistu; Nääd, on ta (vaskuss) maa pääl, aga järskü paneb maa sise kohe Tammistu
3. tegema, muutma ▪ Merd ei pand jäässe, niipalju pehme talv oli Pärispea; Tänä on kere ninda rabe, ei tiie kas kohe paneb haigeks vai Pärispea

parandama <parandada, parandan> terveks tegema, katkist asja parandama ▪ Mei parandimme verku Pärispea || haigust ravima ▪ Ma olis talle rääkind neist rohtujestki midägi, et olis saand parandada Juminda (vähihaigusest)

pilkuma <pilkuda, pilgun> peeneks tegema, katki lõikuma, hakkima ▪ Ärä kaiki pilgu, jädä muist jämejämmäks (suuremaks) Pärispea; Pilgu kardulid pieneks Virve

plehtima <plehtida, plehin>
1. juukseid palmima ▪ Tütrik plehtis juuksi Juminda Vrd plettima
2. midagi hoogsalt tegema ▪ Plehtisin (sõin) kere täüs Virve; Piäb hakkama heinä plehtimä (niitma) Tapurla

puolesa poole peal, pooles || puolesa pidämä kokkuhoidlikult tarvitama, poole vähem midagi tegema ▪ Siga suri ärä, nüüd täümme liha süömist puolesa pidädä Viinistu; Piä puolesa mes selle räägid, ega sel ka midägi kieless seisu Viinistu Jäta pool rääkimata sellele, ega temal midagi välja lobisemata ei jää

pöhlimä <pöhlidä, pöhlin> kohmakalt tegema või liikuma ▪ Pöhlisin pimejäss päiss tehä, ei sie kelba valgess vahtida Juminda; Mes sa pöhlid üksindä Kolga-Aabla; Ouest täüdüb lund luua, kes siin sen läbi pöhlib Viinistu Õuest tuleb lund ära ajada, kes siin läbi selle sumpab Vrd pöhnimä

rikkuma <rikkuda, rigun>
1. rikkuma ▪ Sie viina juomine rikkub ärä mihed Pärispea; Kogu sie mägi ja külä on kaik nüüd ära rigutud sen vie panemisega (veetorustiku paigaldamisega) Tapurla
2. lõhkuma, katki tegema ▪ Rikkusin sorme naulass lohki, küll kirvendäb ku kalu suolan Pärispea; Miks se poiss minu risti katki rikkus? Viinistu

röhnimä <röhnidä, röhnin> oskamatult või lohakalt tegema ▪ Röhnis miŋŋe asja kogu, ei tuost saand tuod Virve Soperdas mingi asja kokku, aga ei tulnud sellest välja midagi

sahkama <sahkada, sahkan> korduvalt midagi tegema ▪ Küll sie on sahkand aida vahet käüä Tapurla

siivuma <siivuda, siivun> puhastama, korda tegema ▪ Siivu siis alade itse ja obeda henes tüttäri ka oite kovast siivuma ja kasima Pärispea Korista siis alati ise ja õpeta oma tütreid ka hästi koristama ja puhastama; Tule siivu endäst ka pühäpäivä uomigul inimise muodi kerda Tammistu

sutrama <sutrada, sutran> askeldama, midagi tegema ▪ Sutran nindasama kodu Virve || sudima, määrima ▪ Sama murretud varre otsaga sis kohe sutrada henes nägü kaik üle Pärispea

taibaru <taibaru, taibaru> || taibaru tegemä säru tegema ▪ Ämm tegi minijäle nindakaua taibaru taga kui sai toise majast väljä Tammistu; Lapsed olid tuass kaik kugerpallu kierdänd, tein siel vähä toistele taibaru Viinistu || madalale veele tekkinud jääkihil kiikumine ▪ Kävimme jää pääl taibaru tegemäs Viinistu

tamm <tamme, tamme>
1. tammepuu (Quercus) ▪ Meie metsiss siin tammesi ei old Tammistu || tamme kasvatama tiritamme tegema ▪ Tamme kasvatama Pärispea
2. tammepuit ▪ Parraspuu pääle pandi kovemast puust igä kas saarnest ehk tammest nie sou klobid, kus tullid kävid Viinistu; Laevad tehti ige tammekaardega Tammistu

tegemä <tehä, tien>
1. tegema ▪ Ma täün tänä viel mittu tüöd tehä Viinistu; Tie mes tied Tapurla Tee mis tahad; Mes tä siel tege? Pärispea || omale tegemä puhkama ▪ Eks täü omale tehä ka, ega muidu jo jaksa Pärispea || puoleks tegemä jagama ▪ Kodu teimme sen saagi Jussiga puoleks Viinistu
2. tekitama, moodustama; muutma ▪ Hagati kova pakkast uotama, migä hülgejääd tege Pärispea; Tegeb tua külmäks, pane akkun kinni Pärispea

teli <teli, teli> suur jäätükk, jääpank ▪ Küll on suured ja paksud telid, mes tormiga on maale ajand Tammistu; Jäämurdaja oli igä peris laiald jää telijeks ottand (võtnud) Viinistu; Suured telid aja unniku Tapurla || telisse panema paksu jääd tegema ▪ Pakkane paneb peris telisse Pärispea

tigustama <tigustada, tigustan> küttepuid liiga peeneks lõhkuma, „tikkudeks” tegema ▪ Mes sa tigustad neist puijest Virve

tuli|muld <tuli|mulla, tuli|mullat ~ tuli|mulda> || tulimullat (~ tulimulda) tegemä piltl tulist jalgealust tegema, hirmutama, kiirustama sundima, mürgeldama ▪ Tein toisepere kuerale tulimullat, neh alade käüb meie ouesse sidal Pärispea; Pada akkab kiemä mennes tulimulda tegemä Tammistu; Mies oli tuld juobune päägä kuo (koju) ja tehnd tuass kohe tulimullat Pärispea

uhtuma <uhtuda, uhun>
1. pesu pesema, loputama ▪ Suvel tahtub suurta uhtumista, talvel aga tarka väändämistä Pärispea (vanasõna)
2. hoogsalt tegema ▪ Küll aga uhtus niitä Tammistu

vahvistama <vahvistada, (ta) vahvistab> tugevaks tegema ▪ Silk on sie, mes mihe vahvistab Viinistu

verda˛elema <verda˛eleda, verda˛elen> ette heitma, etteheiteid tegema ▪ Tämä verda˛eleb mulle vanu asju Tapurla; Ärä nüüd akka siin verda˛elema Tapurla

vuhtima <vuhtida, vuhin> kiiresti midagi tegema ▪ Vuhtis mennä Virve; Vuhtis muutku tehä Virve; Mene vuhi ne tuhlivarred pääld ärä, siis on ottama hakkajess juo kuored tuhliel kinni Pärispea Mine niida kartulipealsed pealt ära, siis on võtma hakates juba koored kartulitel kinni