[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

tikk <tigu, tikku>
1. tuletikk ▪ Ennemäld kui sie lietuli oli, ei old tikku Tammistu; Siin randuss oli sie Suomest tigu tuomine igäpäiväne asi Viinistu; Toine oli tiguga tuld näütänd Viinistu; Küll sie poiss kondib (kõnnib) kohe sirgeld ku tikk Pärispea
2. (mitmuses) võrguvabe ▪ Mihed pesid vergud igä meress puhtaks neh ja veid tikkusse kuivama Pärispea; Mene korja vergud tikkust väljä Pärispea Vrd nagi, tigupuu