![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit
emä <emä, emä ~ emäd> ema ▪ Ega old nii palju aiga siin kodu isa ja emä juuress tuass istuda Viinistu; Paremb oma emä vits kui vierä emä voileib Tammistu (vanasõna) || piltl alus, alge ▪ Küünläpäivä (2. veebruar) sula ja maretipäivä (13. juuli) poud on näljä emä Tammistu (ennustavad kehva saaki)
hais <haisu, haisu>, ais2 <aisu, aisu> lõhn ▪ Sie siep o hüä haisuga Pärispea; Oli hüä kadajaoksa hais tuass Pärispea || piltl ▪ Ega oma ais ei aise Tammistu (Inimene oma vigu ei märka) || piltl midagi taipama ▪ Ma sain sest ammu haisu nenässe Viinistu || piltl ei ole üldse ▪ Ei ole arvu aisugi Tapurla (kõnekäänd) Ei ole aru raasugi; Vast ei old viel tuule aisugi tunda Tammistu Alles äsja ei olnud tuult ollagi
halle1 <halle, hallet>, alle1 <alle, allet> hallitus ▪ Kange alle ais tuass Tapurla; Vask on alless (hallitusega kaetud) Tapurla || halle (~ allesse) menemä ~ allesse panema hallitama minema ▪ Lau lauad kaik ilusast päälästikkü, muutku pane vaide alade nappulad vahele, ettei halle lähä Pärispea Lao lauad kõik ilusasti pealistikku, muudkui pane aga alati puupulgad vahele, et hallitama ei lähe; Leib lähteb allesse Tapurla; Ninda pani allesse tua, ninda et kaik roheliseks läksid riided seinä pääl ja Tapurla Vrd halledus
huiberdama <huiberdada, huiberdan>, uiberdama <uiberdada, uiberdan> tuigerdama, ebakindlalt kõndima ▪ Sie podilas aeva vähä huiberdab tuass Viinistu; Mes sa tuled väljä uiberdama, mene paremb vuodesse pikkellä Kolga rand
joligas <jolika, joligast> jurakas ▪ Poissid püüsid hauvi jolika Viinistu; Oidaga oma poissi jolikad tuass kinni Virve hlv
jähütämä <jähütädä, jähüdän> jahutama ▪ Mene jähütämä ku ninda palav on tuass olla Virve; Täüdüb enne kaua aiga jähütädä (toitu) kui süüä voib, tuline on Pärispea
kigarasse krimpsu; känkrasse ▪ Kardulid olid talve otsa suojass tuass, nüüd on kaik kigarasse kuivand Tammistu; Viskab oma riided kaik nurka kigarasse Juminda
kisendämä <kisendädä, kisendän> kisendama ▪ Laps kisendä tuass kas lohki Pärispea Laps kisendab toas kas või lõhki; Kajajad kisendäväd mere pääl Pärispea
korsin ~ korsen <korsna, korsna> ~ <korsina, korsina> korsten ▪ Sie kasvas suitsu tuass üles, siel ei oldki neil korsna pääl Tapurla; Toiste korsin uomigul suitses Virve Naabrite korsten hommikul suitses; Puhastin korsina Virve; Korsna pühiti ja noge kasiti vana kuuga Pärispea; Vanus vahtib korsnast sise Tammistu piltl (vanadus käes)
kunama <kunada, kunan> midagi omaette tegema; nokitsema ▪ Kui ärä olen, on poiss tuass üksi kunand Viinistu; Mes sa siel kunad ka tehä pikked talveehtud? Pärispea
kühnämä <kühnädä, kühnän> kohmitsema, aeglaselt tegutsema ▪ Kus sa ninda kaua kühnäd, toised juo uotavad Juminda; Ega valgess old aiga nii palju tuass kühnädä, eks oli väljäss ka midägi toimidust Pärispea; Ta kühnäs sen kadukse lüömisegä terve suve Viinistu; Mes sa siin kühnäd, et omale riidi selgä ei saa Tammistu Vrd köhnimä
löhtümä <löhtüdä, (ta) löhtüb>
1. soojenema ▪ Talvel lasti enne vesi tuass vai laudass löhtüdä ja siis anneti vast luomijelle juua Tammistu; Saapad pani rannal kohe jäässe, las vähäkäse löhtüväd pliidi juuress Pärispea
2. jahtuma ▪ Panemme lieme vähäkäse löhtümä, et suur kuum menis väljä Pärispea
3. kuivama, tuulduma ▪ Tuo pesu löhtümä Pärispea; Jädimme vergud korendalle, eks nie siel vähäkäse löhtü Pärispea
maldama <maldada, maldan> läbema, kärsima ▪ Ei emä maldand tormiga tuass olla Viinistu; Ei mina maldand linnass kuigi kaua aiga vietä, katsusin et sain kuo (koju) tagasi Tammistu; Migäs, rumal, sul nüd on, et eit malda paigal olla? Pärispea Mis, rumal, sul nüüd on, et sa ei läbe paigal olla?
mängimä <mängidä, mäŋŋin>
1. mängus osalema ▪ Kive lehmiegä mängisimme Viinistu Kividest lehmadega mängisime (laste mängudest); Akkamme pimesikku mängimä Tammistu; (taaldrimängu) mäŋŋiti rohkemb ehtul, külä tuass ja vahest mäŋŋiti kiiga juuress ka rahva ulgass Tapurla || mänglema (loomade paaritusajal) ▪ Kierekalad käiväd suure parvega kui mängimä tulevad vie pinnale, mängiväd vie pääl Kaberneeme
2. pilli mängima ▪ Vanemb vend sie mängis hüästi viiuli Viinistu || piltl ▪ Koht mängib oreli Tammistu Kõht mängib orelit (kõht on tühi)
mürdümä <mürdüdä, (ta) mürdüb> (toidust) riknema, käärima, roiskuma ▪ Nie räimid o vähäse suolaga peris mürdümä menned Pärispea; Kalad läksid mürdümä Viinistu; Sie muos läks mürdümä Pärispea || (surnukehast) ▪ (surnu) lasti puole tunni verra olla vagusa, sis pesti, pandi kerda ja viedi kohe väljä, et ei suojass tuass lähä mürdümä Pärispea Vrd kädistüma1, mürrästämä
paiste|leib <paiste|leivä, paiste|leibä> paistekakk, ahjusuus tulepaistel küpsetatud leivake ▪ Paisteleivä täüdüb (tuleb) tehä hüäst latsikuse, siis küpsü ruttu ärä Pärispea; Juhtus ka moni vieras paisteleivä jagamise ajal tuass olema, anneti ka sellele Tammistu
permandu|tekk <permandu|tegi, permandu|tekki> pikk kitsas kaltsuvaip ▪ Permandutegid olid igess tuass Viinistu; Naised ei tohi enämb permandutekkisi mere ligu panna Tammistu Vrd permanduriie, tekk1, teppe
piimä|lill <piimä|lilli, piimälilli> valge karikakar (Anthemis arvensis) ▪ Piimälillid seisuvad tuass vie siess oite kaua ilusad Pärispea
piraldama <piraldada, piraldan> (heli tekitades) lõhkuma ▪ Midäs sa nüd siel tuass jälle piraldid? Pärispea; Nüüd sa piraldid minu ilusa suhkurituosi Viinistu
polema <poleda, (ta) poleb>
1. põlema ▪ Ärä vilista tuass, tuba lähteb polema Juminda; Puol agerikku (kuuri) polend maha Tapurla || piltl hiilgama ▪ Silmäd polevad pääss nindagu kassil pimejäss Tammistu
2. kõrbema ▪ Kaik ühetasa küpsüsid, ega nad siis polled Pärispea
pätt <pättü, pättüt> suss ▪ Talveks tehti viel lamba nahast pättüd ka jalga Pärispea; Eks neid pättüsi voind tuass pidädä ja kui pakkane ja kuiv oli, väljäss ka Pärispea
ribagalla ~ ribagilla ripakil, laokil; ripakile ▪ Kaik asjad uo tuass ribagalla Pärispea; Istus jalad ribagalla Viinistu; Kuer juoks, kiel ribagilla Virve; Lapsel o hiuksepaul tuld ribagalla Pärispea
saarine <saarise, saarist> saarepuust ▪ Meil oli tuass saarine kirst Virve
siivus <siivusa, siivusa> puhas, korralik ▪ Siel igä siivus perenaine, tuass oli kaik orningess (korras) Viinistu; Küll o kena mennä siivusie puole, inimesed ku tuad (majad), saadik siis viel oued olid kaik oitegi siivusad Pärispea
taibaru <taibaru, taibaru> || taibaru tegemä säru tegema ▪ Ämm tegi minijäle nindakaua taibaru taga kui sai toise majast väljä Tammistu; Lapsed olid tuass kaik kugerpallu kierdänd, tein siel vähä toistele taibaru Viinistu || madalale veele tekkinud jääkihil kiikumine ▪ Kävimme jää pääl taibaru tegemäs Viinistu
tuhkanoi <tuhkanoi, tuhkanoid>, tuhkanoiu <tuhkanoiu, tuhkanoid> koiliblikas (Tineola bisselliella) ▪ Nie tuhkanoiud kaik täüdü ärä tappada, neh villased asjad süöväd puruks Pärispea; Pääle päivävieru akkavad tuhkanoid ringi lendämä Tammistu; Tuhkanoisi lendäb tuass, vaap (küllap) neid ole riidekabiss ka Viinistu
tuli|muld <tuli|mulla, tuli|mullat ~ tuli|mulda> || tulimullat (~ tulimulda) tegemä piltl tulist jalgealust tegema, hirmutama, kiirustama sundima, mürgeldama ▪ Tein toisepere kuerale tulimullat, neh alade käüb meie ouesse sidal Pärispea; Pada akkab kiemä mennes tulimulda tegemä Tammistu; Mies oli tuld juobune päägä kuo (koju) ja tehnd tuass kohe tulimullat Pärispea
tännerdämä <tännerdädä, tännerdän> koperdama, kõndima ▪ Kogu päivä saand tännerdädä, jalad ninda väsünd Viinistu; Mes siin tännerdäd ringi, oled aga tülüks, ma pesen permandu Viinistu || tatsama (kõndima hakkava lapse kohta) ▪ Vahtiga ku tännerdäb tuass juo ringi ninda et Pärispea; Kaik lapsed esteki tännerdäväd, ku täüest kondima saavad Pärispea || tallama ▪ Lehmäd tännerdid maa mustaks Pärispea; Küll on jäneksed ounapuu alused ärä tännerdänd Tammistu
uel <uela, uela>, huel <huela, huela> omds, nimis õel ▪ Uel nindagu sügüsene kärbäne Tammistu; Ega sen huelaga saa kohe ühess tuass kuidagi riiuta läbi Pärispea; Uela kääst ei kuule kennegi üäd sana Tammistu
ummuksiss umbses õhus ▪ Olime tuass ummuksiss Pärispea
vai
1. sides või ▪ Sie (raske haigus) tappab maha vai tegeb sandiks Tammistu; Mihel old kolm vai neli last Tammistu; Sidä vai toist Tapurla
2. määrs või ▪ Vai tämä ost Suomest ka siis kilu Viinistu; Vai neid ruokei (kalarappeid) tulete nüüd siit ärä tassima Tapurla; Vai siis maldasid tuass olla Kaberneeme; Vai sidä raha on sis millaski palju old rannarahval Pärispea Vrd va1
videlik <videligu, videlikku> videvik ▪ Tuli juo ehtu videlik, kui lastimise kerd meile jous Viinistu Tuli juba õhtu videvik, kui lastimise kord meie kätte jõudis; Käüdi küläss videlikku pidämäs Pärispea; Pimejäss tuass pieti videlikku ja siis ageti muistatama Tapurla Pimedas toas peeti videvikku ja siis hakati mõistatama
üsk ~ üskä <üskä, üskä> köha ja nohu, hingamisteede katarr; köha ▪ Sain üskä, olen moned päiväd tuass Viinistu; Üskä taud Tapurla; Aeva niisked ilmad, ei saa enämb kuidagi üskäst lahti, aeva ajab turtsuma Pärispea; Sie üsk o ka määnd huon tobi kohe (halb haigus), no aeva nenä juokseb kogu aja Pärispea