[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

vana <vana, vana>
1. omds eakas ▪ Mina olen ju vana ka ja vilets ja aigetand (haiglane) Kaberneeme; Vanad mihed olid herkavil (erksad), täüs vanaaigasi tiedämisi Pärispea; Kas siis tämä akkab nüüd vanan (vanana) viel pilli tegemä? Tapurla || nimis vana inimene, vanamees ▪ Meil o nüd ninda vähä meie külä vanu eluss Pärispea
2. (kahanevast kuust) ▪ Vana kuuga on pesu pestüd Viinistu
3. kulunud, (palju) kasutatud ▪ Poissil on vanembi riidi küll, vade alade tahtub uusi selgä Pärispea

vanast vanasti ▪ Vanast olid kaik lusigad, püdüd ja neud puised Leesi Vanasti olid kõik lusikad, pütid ja nõud puust