[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

halss <halssi, halssi>, alss <alssi, alssi> purjelaeva kurss tuule suhtes; purjelaeva pööre; loov vastu tuult purjetamisel ▪ Rannast vahest vahiti, kas sen halssi tegemisega saab randa Viinistu; Kui sa ühtpäidi juoksed (otse sõidad), siis on ühtpäidi puri, a ku akkad jälle toise alssiga, siis toistpäidi (siis pöörab) Tammistu

igämä <igädä, igän>
1. kestma, vastu pidama ▪ No küll sie maja anda igädä paar-kolm elupolve Pärispea || ärä igämä (piisavalt kaua) elama ▪ Küllap ma sen sendä ärä igän Tapurla (öeldud endast vanema abikaasa kohta)
2. kuluma; iganema ▪ Vanad ja ärä igänd paadid said jälle kova muntri kiviterva Tammistu
3. ootama ▪ Karduli vaud pikked, andab aesta igädä, kui toise otsa joudab Tammistu piltl Kartulivaod pikad, annab aasta oodata, enne kui teise otsa jõuab

jänkämä <jänkädä, jänkän> vastu vaidlema ▪ Alade sa jänkäd igäle käsüle vasta Tammistu

kandama <kandada, kannan>
1. kandma, tassima ▪ Kans verku Pärispea (Ta) kandis võrku; Naine pidi polless rohkemb väljä kandama ku mies seljäss kuo Tammistu piltl (naine kulutab rohkem, kui mees teenida jõuab) || rasedus ▪ Kandamise aig Tapurla || kasutama (riietest, jalanõudest, ehetest jms) ▪ Päiväprillisi ei ne muidu kanna Pärispea (ainult ereda päikesega)
2. ülal hoidma, vastu pidama ▪ Sie sügüsüne nääding viel oli nork neh ja pehme, ei kandand viel hüästi pääl Viinistu; Paat enam, kui ta vett on täis, tämä ei kanna enam midagi Salmistu; Minu joud ei kanna Tapurla; (Pealmine äärepael) kus pullud jälle olite, mis teda (võrku) kandis jälle ülesse Kaberneeme || kaula kandama ▪ Sie titt kandab kaula juo ninda nuoreld kohe Pärispea
3. alles hoidma, omama ▪ Viha kandama Tapurla; Mies kans sidä nime siin surmani Tammistu

kannatama <kannatada, kannadan> taluma, välja kannatama; vastu pidama; kandma ▪ Old jo mai kuu käsil, aga jää kannatand viel pääl käüä Tammistu; Minul oli vilets pää, minu pää ei kannatand vihtuda (saunas) Pärispea; Ostajad tak`sierisid, kui palju neiss kotti˛iss voib kalu olla ja palju kannatab siis maksada Viinistu; Ei kannada enämb sinu varjugi nähä Tammistu

kestämä <kestädä, (ta) kestäb>
1. vältama, aega võtma ▪ Soit üle lahe kest sen laevaga neljä-viie tunni ringi Viinistu
2. vastu pidama ▪ Ei sie kuueriie nüd keständ kuigi kaua Pärispea; Eks se uus verk igä kestäb peris tükk aiga Pärispea || välja kannatama ▪ Ei sie köüs küll kestä sidä jämejä palki merest väljä tirida Pärispea || suutma, jaksama ▪ Ei kestä tämä kannadust nähä ega kuulla Tammistu
3. väärima, väärt olema ▪ Ku kiidedä, (siis vastatakse) ega sie vähikä asi kestä kiitä Pärispea

kinama <kinada, kinan> jagelema, (vastu) vaidlema ▪ Sen peräst sai kinatud küll, ei sest paremba tuld Viinistu; Mes sa kinad siel viel, mene siva, tie ärä Pärispea; Jälle tä kinab neie rüsäkohtijega Viinistu

koditama <koditada, kodidan>
1. hulkuma; otsima, (kokku) korjama ▪ Kodit ringi, ei ohmand ka kuo mennä Juminda Hulkus ringi, ei taibanud ka koju minna; Lähen koditama, kas saan midägi kotti Tapurla Vrd kodima, kodjama
2. vastu pidama ▪ Vergule said uued paulad, nüüd koditab mere panna Tammistu

pidämä1 <pidädä, piän>
1. hoidma; hooldama ▪ Ei mina oma luomi üle talve joua pidädä Tammistu; Pieti vilja maass ja kabustu ja tuhli (kapsaid ja kartuleid) Pärispea (kasvatati); Ku kiluvergud piäd kau(v)a meress, siis kilud puljavad (rabelevad) väljä Pärispea || kinni hoidma ▪ Avida mulle riiet kinni pidädä Pärispea; Ankur pidäb Tammistu || vastu pidama ▪ On mittu päivä kuiva pidänd Pärispea (pikalt kuivad ilmad olnud)
2. arvama ▪ Ta oli pidänd sidä asja küll veitraks Viinistu
3. koos istuma; omavahel rääkima ▪ Pieti igä üks tund ehk paar videlikku Turbuneeme; Pi˛id kurja neu Tapurla Pidasid kurja nõu

sännimä <sännidä, sännin> vastu hakkama ▪ Mes sännid siin, kas kennegi tahtub paha vai Virve; Hobune hakkas sännimä, kierut pääd ja potkis (põtkis) jalguega Pärispea

tagand tagant ▪ Nii kangust täüs, et kui hunt tagand söis igä tagasi ei valada Viinistu Nii kangust täüs, et kui hunt tagantpoolt sööks, ikka tagasi ei vaata; Tänä tuul oli aeva tagand Pärispea; Vett löi tagand sise (paati) Virve || tagand üless raiuma piltl tõrkuma, vastu hakkama ▪ Tütrik akkas raiuma jo tagand üless Tapurla

tiht <tihi, tihti>
1. tihe (võrgulinast), väikesesilmaline ▪ Igä räimirüsä sie oli tihist linast Viinistu; Kammilavergud käüväd suurembie silmiegä, muidu ei oda hüästi, ku o liiga tihid Pärispea; Neil (räimerüsadel) täüdüb hüäst tiht lina igä olla, et räim läbi ei käü Viinistu Vrd tihke, tihne
2. || tihttuuless ~ tihiss tuuless poolpõiki vastu puhuva tuulega, piidevinti ▪ Tihiss tuuless, on sie nüüd kui (tuul) nii siit keula rinnald on, no sie on jo luovimise tuul Tammistu; Luovijess ehk tihttuuless Viinistu

toppama <toppada, toppan> peatama; peatuma ▪ Toppasime moduri ärä Viinistu Peatasime mootorpaadi; Jäin tie pääle toppama Virve; Sen pääle jäänd laste saamine toppama, avit joba Tammistu || vastu panema ▪ Puuhvaika pääle, siis igä toppab talvel külmä vasta Viinistu; Nie olled küll sitked sodima (sõdima), vade näie kahe vasta eiväd toppaned Pärispea

töüskütelemä <töüskütellä, töüskütelen> vastu ajama, protestima ▪ Juo sa hakkad jälle töüskütelemä Pärispea Vrd töüskütämä

töüskütämä <töüskütä, töüsküdän> protestima, vastu ajama ▪ Mes sa töüsküdäd aeva igäst asjast, kus samate läbi arvad saama Pärispea Vrd töüskütelemä

vasta
1. määrs vastu ▪ Hakkandki menemä siis silla juure vasta paadile Viinistu; Kel aerud kääss, sie pidäs vasta ka viel, et ei saand paat just oma tahtmist mennä Pärispea
2. eess vastu, poole ▪ Nään, suur valge kala tuleb külgipäidi viepinnass, ise savaga uogu andajes vasta randa Tammistu Näen, suur valge kala tuleb külgepidi veepinnal, ise sabaga hoogu andes ranna poole || vahetult enne ▪ Kuhus sa pistäd viel ninda vasta ehtut? Pärispea (õhtu eel)
3. tagas kellegagi või millegagi võrreldav, võrdne ▪ Jaan kävi merel, aga oma isa vasta kalamies küll ei old Tammistu; Kanamuna vasta küll ei ole (tiirumunad) Tammistu

vastaline <vastalise, vastalist> paadile vastu tulnu, kaluri abiline rannal ▪ Siis oli miestel ka paremb, ku vastaline oli verku aviss (abiks) lahti tegemäss Pärispea; Meie nuorik sai tide (beebi), ei tämäst enämb vene (paadi) vastalist saa Viinistu; Paadi vastalised naised tulid juo randa Tammistu

vastane <vastase, vastast> vastu olev ▪ Vastane tuul tostab kotka korgemalle, vade varekse vajudab madalammale Pärispea; Vastane (vastumeelne) on mennä Tapurla

vihkama <vihkada, vihkan> kellegi vastu viha tundma ▪ Vihkab toist nindagu ussi puu juure ala Tammistu

ärskümä <ärsküdä, ärskün>, härskümä <härsküdä, härskün> kärkima, pragama; ägedalt vastu hakkama ▪ Ei voi ka sana üöllä, kui akkab ärskümä Virve; Sie hakkas siel minuga härskümä ja kärskümä vana velguje peräst Pärispea See hakkas seal minuga pragama ja kärkima vanade võlgade pärast || aevastama, turtsuma ▪ Nüüd oled külmitänd taa (jälle), aeva härsküd ja paugud kogu aja Pärispea || piltl ▪ Ei lähä edesi (paat), laine härsküb vasta Viinistu Paat ei lähe edasi, laine käib mürinal vastu Vrd kärskümä