[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

virga <vira, virga> amet, töö, talitus ▪ Sie tege tänä huomigul pere virga Pärispea; Sidä aiga old pääliguks mies, kesse henes poja ja pojapojaga perästigi ninda tarka ku hüä külä virga pi˛id (pidasid) Pärispea Vrd vira1