[MUL] Mulgi sõnaraamat

.taoline <.taolise, .taolist>
1. sarnane, taoline, moodi ▪ inimen inimese taoline, aga näet ei ole meelemõistusekest inimene inimese moodi, aga näed, ei ole meelemõistust. Vrd .juhti, .lihti, .muudu, sarnane
2. võitu, võrdlemisi, üsna ▪ naine om aige taoline naine on haigevõitu; väits iki seante nüri taoline, nürikas nuga ikka selline nürivõitu, üsna nüri. Vrd kainu, kainus, kaunis2, .ääkene, ühnä
3. kummaline, imelik ▪ om seante taoline ilm, ei ole selge, ei ole ummen on selline imelik ilm, ei ole selge, ei ole sombune; temä kõne om iki seante taoline tema kõne on ikka selline imelik. Vrd esi|.keskine, esi|äräline, imelik, pentsik, pentsäk
4. puuduliku mõistusega, rumaluke ▪ temä olli otsast saandik taoline, es ole tävve ladvage tema oli otsast saadik imelik, ei olnud täie aruga. Vrd ajok, .kergek, kenäk, lod´u1, taebuk

.ääke <.ääkse, .ääkest> Hls Krk
1. heakene, hea südamega ▪ nõnda ääkene ei või elun olla, tõise sõkuve ärä nii heakene ei või elus olla, teised sõtkuvad ära (st teevad liiga). Vt ää
2. hea, piisav ▪ ah ääke küllät, ei joole viga kedägi! ah heakene küll, ei ole viga midagi!
3. üsna palju ▪ kirikuni olli ääke maad viil minnä, tõise sõidive obestege kirikuni oli üsna palju maad veel minna, teised sõitsid hobustega. Vrd üsnä