[MUL] Mulgi sõnaraamat

ääl <ääle, äält>
1. hääl, heli ▪ Vanapagan akanu kisenteme suure äälege Vanapagan hakanud suure häälega kisendama; tal om elle ääl tal on hele, kõrge hääl; miul kurk kinni ja äälest ärä mul [on] kurk kinni ja hääl ära. Vrd elü1, kõla1
2. (valimis)hääl, hääletamise teel avaldatud otsus ▪ kel kige rohkep ääli, sii sai vallavalitsuses kel [oli] kõige rohkem hääli, see sai vallavalitsusse