[MUL] Mulgi sõnaraamat

äbärik <äbärigu ~ äbäriku, äbärikut> vilets, äbarik ▪ põrsa ollive äbärigu põrsad olid viletsad. Vrd kõrsik, kärsäne, kääbäk, tiran, tiuk || äbärik rügä vilets, hilja sügisel külvatud rukis ▪ sii om äbärik rügä, mis kardule maa pääle külites mihklepäevä aig see on äbarik rukis, mis kartulimaa peale külvatakse mihklipäeva ajal; äbärik sõnnik väike hulk sõnnikut, mis veetakse välja sügisel pärast peamist sõnnikuvedu ▪ viame äbäriku sõnniku ristikeinä maa pääl, sõs teeme rüä pääle veame sügisese sõnniku ristikheina maa peale, siis teeme rukki peale