[MUL] Mulgi sõnaraamat

karu|ägel <karu|ägle, karu|.äkle> van oksäke, karuäke ▪ nii ollive kuuse ossest, karuägel olli nimi, neid oiti kavva aiga, nii ollive ää kardult äeste ja vil´lä seemelt äeste kah need olid kuuse okstest, karuäke oli nimi, neid hoiti kaua aega, need olid head kartulit äestada ja vilja seemet äestada ka

konn|ägel <konn|äglä, konn|.äklä> Hls Krk pakkäke ▪ sellebest ta õigati konnägel et ta karas´ sellepärast seda hõigati konnaäkkeks, et see hüppas (äestades). Vrd pakk|ägel

pakk|ägel <pakk|äglä ~ pakk|ägli, pakk|.äklä> Krk pakkäke ▪ pakkäglä sihen om nagla pakkäkke sees on naelad. Vrd konn|ägel

raud|ägel <raud|äglä, raud|.äklä> raudäke ▪ nur´m tõmmati raudägläge üle, et siimle sissi külüde põld tõmmati raudäkkega üle, et seemned sisse külvata. Vrd ägel

vedru|ägel <vedru|ägle, vedru|.äkle> vedruäke ▪ uvve vedruäglege läit´s tüü ku lennäten uue vedruäkkega läks töö nagu lennates. Vrd vedru

ägel <äglä, .äklä ~ ägle, .äkle> äke ▪ sedä äklä om iki vaja seda äket on ikka vaja; vanast olli puu pakkege äglä, mille sehen ollive raudpulga, nende äkluge tõmmati einämaa üle vanasti olid puupakkudega äkked, mille sees olid raudpulgad, nende äketega äestati heinamaad; just ku üits vana ägel vedä ennest ümmer (knk) just nagu üks vana äke veab ennast ringi (laisast ja pikaldasest inimesest). Vrd maa|suga