[MUL] Mulgi sõnaraamat

ärmäteme <ärmäte, ärmäde> härmatama ▪ kül´mäge akassive puuossa ärmäteme külmaga hakkasid puuoksad härmatama; esäl olli abene ärä ärmädet, väl´län olli kange kül´m isal oli habe ära härmatanud, väljas oli kõva külm. Vrd .kardame1, karrateme