[MUL] Mulgi sõnaraamat

õhil
1. õhinal; võidu, võistu ▪ na sööve üitstõs´te õhil nad söövad üksteise võidu. Vrd .võiste, .võistu, .võitu, õhinal
2. tõttu ▪ ta poja õhil kirjäkiilt kõnel´ Krk ta poja tõttu kõneles kirjakeelt. Vrd peräst, tõttu