[MUL] Mulgi sõnaraamat

.õmleme <õmmelte, .õmle> Krk, .õmbleme <õmmelde, .õmble> Trv õmblema ▪ ta mõis´t äste õmmelte ta oskas hästi õmmelda; ta akas´ uut leiti õmbleme ta hakkas uut kleiti õmblema. Vt .kimmame1