[MUL] Mulgi sõnaraamat

õn´g1 <õnge, .õnge> õng ▪ esäl olliv põhja õnge sissi pant isal olid põhjaõnged sisse pandud (järve); me õngege püünim ahunit me õngega püüdsime ahvenaid; ta es saa tat oma õnge vedäde (knk) ta ei saanud teda oma õnge vedada (st petta)

õng2 <õngu, .õngu> Trv Hel hõng, hingus ▪ kae kas tal om viil´elu õngu sehen! vaata, kas tal on veel eluhingus sees!. Vrd .engus