[MUL] Mulgi sõnaraamat

kooli|õpeteje ~ kooli|õpetei <kooli|õpeteje, kooli|õpetejet> õpetaja ▪ miu kooliõpetejest poig tulli käümä miul minu kooliõpetajast poeg tuli mulle külla; kolm luuma om, kes keelege tiin´ve omale leibä: kukk, koer ja kooliõpetei kolm looma on, kes endale keelega leiba teenivad: kukk, koer ja kooliõpetaja. Vrd kuul´|.meister, õpeteje, õppaje

õpeteje <õpeteje, õpetejet> , õpetei <õpeteje, õpetejet>
1. õpetaja ▪ nüid om koolin kah õpeteje, vanast ollive kuulmeistre nüüd on koolis ka õpetajad, vanasti olid koolmeistrid (õpeteje tähendas vanasti eeskätt kirikuõpetajat). Vt kuul´|.meister, õppaje
2. kirikuõpetaja, pastor ▪ õpetei olli jo kantslen ku mia kirikuse sai kirikuõpetaja oli juba kantslis, kui mina kirikusse jõudsin. Vrd kirigu|saks, .pastur´

õpeteje|ärrä vt ärrä

õpeteme1 <õpete, õpede> õpetama ▪ ärä õpete latsel siatsit muude manu! ära õpeta lapsele selliseid kombeid!; kudamist tule tal viil õpete kudumist tuleb talle veel õpetada. Vrd õppame, õppeme

õpeteme2 vt õpiteme

õpiteme <õpite, õpide> , õpeteme2 <õpete, õpede> Pst Hls Krk osatama, teise sõnu kordama ▪ ku kägu õpite, läe tal kukmine segi kui kägu osatada, läheb tal kukkumine segi; temä õpet´s miu sõnu läll, läll tema osatas minu sõnu: läll, läll (kordas mõnitavalt minu sõnu); ku sa tõist õpidet ja kiilt näidät, sis kiil´ kasvas läbi avva väl´lä ja külä koera kävve pääle kusel Krk kui sa teist osatad ja keelt näitad, siis keel kasvab läbi haua välja ja külakoerad käivad peale kusemas. Vrd lälluteme, osateme