[MUL] Mulgi sõnaraamat

öödik <öödigu ~ öödiku, öödikut> vöödik, vöödiline, triibuline ▪ öödik kas´s läit´s kartsast müüdä laka pääle, sääl olliv ta poja vöödiline kass läks redelit mööda laka peale, seal olid ta pojad; meil olli vanast öödigu lehmä meil olid vanasti vöödikud lehmad. Vrd pügälik, riibulin, öödiline