[MUL] Mulgi sõnaraamat

egä|üit´s <egä|üte, egä|ütte> igaüks ▪ sii om ammune jutt, sedä egäüit´s joba tääve see on ammune jutt, seda igaüks juba teab; mia oma tüdärt egäleütele kah ei anna mina oma tütart igaühele ka ei anna (naiseks)

üit´s ~ üits <üte, ütte>
1. üks, number 1 ▪ üit´s vallavanemb olli, tõese olliv abide Trv üks vallavanem oli, teised olid abid. Vrd üt´s
2. keegi, mingi, umbmäärane asesõna ▪ om üit´s koiger´t mud´u, ei sure egä elä (knk) on muidu üks põdur, ei sure ega ela; siin käüsiv üit´s ja tõine siin käisid üks ja teine; miul om üit´s tegemine ütte puhku minul on kogu aeg midagi tegemist. Vrd .kennigi, .miski
3. ligikaudu, umbes ▪ meil lää lina kakkun üit´s kaits päevä viil meil läheb lina kakkumisega veel üks-kaks päeva; siit saa iki üit´s kümme versti kirikus siit on ikka ligikaudu kümme versta kirikuni; üit´s kümme paari kindit iki saa sest lõngast umbes kümme paari kindaid ikka saab sellest lõngast. Vrd ümmer, ümäriguld
4. sama ▪ aa sia ütte aidus kinni! aja sead ühte aedikusse kinni!; meil olliv nii latse ütel aal meil sündisid need lapsed samal ajal. Vrd sama, sammu1

üit´s|ainu <üte|ainu, ütte|ainust> , üit´s|ainuke <üte|ainukse, ütte|ainukest> üksainus, üksainuke ▪ miu vanavanembil olli üit´sainu tüdrik, tõise ollive poisi minu vanavanematel oli üksainuke tüdruk, teised olid poisid; üteainu lappe sai keväje suitsu panna üheainsa tüki küljeliha sain kevadel suitsu panna; ütteainust sõna ei oole ma sinnä manu panden ühteainsatki sõna ei ole ma sinna juurde pannud

üit´s|ainuke vt üit´s|ainu

üit´s|jakk üksjagu, mõnevõrra ▪ ammatimehi üit´sjakk aiga roonut tiin´me es võete ametimehi üksjagu aega sõjaväkke ei võetud

üit´s|kik´k ükskõik ▪ üit´skik´k mis ta ütel´, iki olli võle ükskõik, mis ta ütles, ikka oli vale; kõnele ahjule vai temäle, üit´skik´k (knk) räägi ahjule või temale, ükskõik (st ei võta kuulda); mõnel rõõval om üit´skik´k, ka tetäs üäpidi või kurapidi mõnel kangal ei ole vahet, kas tehakse parempidi või pahempidi. Vrd kama2, üit´s|puha, üit´sta|kik´k, üit´sta|puha

üit´s|kõrd ~ üits|kõrd
1. ükskord, kunagi ▪ üit´skõrd tahas tedä nätä ükskord tahaks teda näha; üit´skõrd tõi esä meil laada päält kommi ükskord tõi isa meile laadalt kommi. Vrd .kuagi1, kunagi, kõrd1, üte|kõrra, üt´s|kõrd
2. lõpuks, viimaks ▪ mis sa iki jagat, jätä ottigi üit´skõrd rahu! mis sa ikka jageled, jäta ometi viimaks järele!. Vrd lõpus2, viimäde

üit´s|luine <üit´s|luise, üit´s|luist> Krk
1. üksluine ▪ põllutüü olli üit´sluine, egä päe üit´s ja sama põllutöö oli üksluine, iga päev üks ja sama. Vrd igäv
2. ilmetu ▪ tal ollive üit´sluise rõõva, kik´k musta tal olid ilmetud riided, kõik mustad. Vrd jumetu

üit´s|puha ~ üits|puha ükspuha, ükskõik ▪ mul om tast üit´spuha, tulgu manu võ ärgu tulgu mul on temast ükskõik, tulgu kaasa või ärgu tulgu; tii vaesel ääd või kaitse kõhna karja, sii om üit´spuha, temä iki sellege rahul ei ole tee vaesele head või kaitse kehva karja, see on ükskõik, tema ikka sellega rahul ei ole. Vrd kama2, üit´s|kik´k, üit´sta|kik´k, üit´sta|puha

üit´s|tõise g <p üit´s|tõist> , üits|tõse g <üit´s|tõist> üksteise ▪ na kõnelive üitstõise võidu nad rääkisid üksteise võidu; egä me üitstõiste lähiksen ei oole, me olem tõine tõisen vallan ega me üksteise lähedal ei ela, me oleme teine teises vallas; me üitstõiste järgi käime söömän me käime üksteise järel söömas. Vrd üit´s|üte

üit´s|tõist <üte|tõist|.kümne, ütte|tõist|kümmet> üksteist, number 11 ▪ tal olli üit´stõist last tal oli üksteist last

üit´s|tõse vt üit´s|tõise

üit´s|üte g <p üit´s|ütte> , üits|üte <p üits|ütte> üksteise ▪ na kõneleve üitsüte võidu nad räägivad üksteise võidu. Vt üit´s|tõise