[MUL] Mulgi sõnaraamat

ülevel
1. üleval ▪ ülevel taevan siristiv linnukse ja päe pais´t lämmelt üleval taevas laulsid linnukesed ja päike paistis soojalt; mõnel puul om ipsi kujuse ülevel mõnel pool on kipskujud üleval; üit´s vana korjus om sääl viil ülevel üks vana lobudik on seal veel üleval. Vrd ülen, üleven
2. liikvel, jalul; ärkvel ▪ ta olli vara ülevel ta oli varakult üleval. Vrd erevil, .ärkvel
3. ülespandud, püstitatud ▪ puuriit om nüid ülevel puuriit on nüüd üles pandud