[MUL] Mulgi sõnaraamat

imelik <imeligu ~ imeliku, imelikku>
1. iseäralik, kummaline, imelik ▪ kaubal olli liiga imelik ind kaubal oli liiga imelik hind. Vrd esi|eräline, kensak, kun´tslik, pentsik
2. erakordne, ainulaadne, imeline ▪ ma olli imelik laulumiis ma olin imeline laulumees; üts imelik mälu, igäl ei ole sedä mälu Hel üks erakordne mälu, igaühel ei ole sellist mälu. Vrd imeline
3. väga, tohutu, ilmatu ▪ temä om iki imelik pelglik tema on ikka ilmatu arg; imelikus suures lääp sii tuli väga suureks läheb see tuli

.muutume <.muutude, .muutu> Trv muutuma, teistsuguseks saama ▪ mõnikõrd muutup inime aigest pääst imeligus mõnikord muutub inimene haigena imelikuks; noore kuuge ilma muutuve noore kuuga ilmad muutuvad. Vrd .muutme