[MUL] Mulgi sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

kõõdsuteme <kõõdsute, kõõdsude> Krk
1. suurte sõõmudega jooma, kaanimamuud ta ei tii ku kõõdsuts piimä sissi muud ta ei tee, kui kaanib piima sisse; küll kõõdsutiv õlle juumist küll kaanisid õlut juua. Vrd .kaan´me
2. piltl (kaua) magama, põõnamana kõõdsutev alle nad põõnavad alles. Vrd .kõõmame2, .põõname

.kõõmame2 <kõõmate, .kõõma> magama, põõnamanoore kõõmave lõuneni noored magavad lõunani; tal om õige raske uni, küll kõõmas tal on õige raske uni, küll põõnab. Vrd kõhuteme3, kõtuteme, kõõdsuteme, .põõname

.maateme <.maate, .maade>
1. magama panema, magada laskmamis sa karjast maadet, aa na süümä vahel mis sa karjal magada lased, aja nad sööma vahepeal
2. seksima, magatamasii maat´s poissi ende man see magatas poissi enda juures. Vrd .kun´name, magame

magame <magade, maga ~ maka>
1. magamaka te magame jäide? kas te magama jäite?; maga lahes ennest! maga ennast välja!; mia üüsi es maka, sat´te kangest ma öösel ei maganud, [sest] sadas hirmsasti; ma magasi käe ärä, käsi olli kül´le all ärä koolu ma magasin käe ära, käsi oli külje all ära surnud; magaje silmi ja peni ambid ei või usku Hel (vns) magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda. Vrd .kõõmame1, .põõname, tud´ume
2. surnuna lebamajumal tääd, kui pal´lu neid mättit om, kun nii tapet latse all makave jumal teab, kui palju neid mättaid on, kus need tapetud lapsed all magavad
3. magatama, seksimaenne är maet, enne ku võets, siis sünnüp lait´s varep Krk enne ära magatud, enne kui võetakse [naiseks], siis sünnib laps varem. Vrd .maateme
4. lamandama, lasudes rikkumamadale lohk, säält om lumi rüä är maganu, rüä juure är võtten madal lohk, sealt on lumi rukki ära maganud, rukki juured ära võtnud

noriseme <noriste, norise>
1. norisemanõna norisep pähän (knk) nina noriseb otsas. Vt nariseme
2. norskama, norinal magamama es saa kudaki magade, sa norisit nõnda kõvaste ma ei saanud kuidagi magada, sa norskasid nii kõvasti. Vrd .nar´tskme, .norskame, .nortskame, .torskame

.põõname <põõnate, .põõna> põõnama; magamaküll põõnap magamist küll magab magusasti; latse põõnassive ku põrsa põhun (knk) lapsed magasid nagu põrsad põhus; põhi põõnab, nagu juuni aab üles põhjakaar põõnab, nagu jooni ajab üles (virmalistest). Vrd kõõdsuteme, .kõõmame2

põõnusteme <põõnuste, põõnuste> Krk põõnutama, kaua magamaküll om ää puhaste palajide vahel põõnuste küll on hea puhaste linade vahel põõnutada. Vrd .põõname, põõnuteme

tegeme <tetä, tii>
1. tegemata tege tüüd ja näge vaeva (knk) ta teeb tööd ja näeb vaeva; mis esi tiit, om äste tett (vns) mis ise teed, [see] on hästi tehtud || .alla tegeme öökülma tegema, halla tegemasaa nätä, ka lume tule või alla tege saab näha, kas tuleb lund või teeb öökülma (ilmast); .kelmi tegeme kelmust tegema, petmasedä poissi ei või usta, sii om kange kelmi tegeme seda poissi ei või uskuda, see on kange kelmust tegema; .kõrva tegeme uudismaad juurde tegemata om kõrva tennü üttekokku kuus vakamaad ta on ühtekokku kuus vakamaad uudismaad juurde teinud; .kääli tegeme mürgeldama; .kül´mä tegeme külma tegema (ilmast); piltl petmapiass ta kül´mä tegem, sõs kahuts maad peaks ta külma tegema, siis kahutab maa ära; kaupmiis tah´t miul kül´mä tetä kaupmees tahtis mind petta; .lendävet tegeme mässama, tormamaku vars väl´lä saa, sis tege lendävet kui varss välja saab, siis tormab; lämit tegeme sooja tegemaku ta nüid lämit tiis, sõs akkas ein kasume kui ta nüüd sooja teeks, siis hakkab hein kasvama (ilmast); manu tegeme juurde tegemasääl talun tetäs egä keväd põldu manu seal talus tehakse igal kevadel põldu juurde; .nahku tegeme nahku parkimamiu miis esi tegis´ nahku minu mees parkis ise nahku; nime tegeme laimamasea ei või kellekil nime tetä sina ei tohi kedagi laimata; nätses tegeme märjaks tegemavihm tei einä nätses vihm tegi heina märjaks; omal tegeme nlj tukkuma, magamama tii puul tunni omal kah ma magan pool tundi; .otsa tegeme tapmasii olli endel esi otsa tennü see oli ise ennast ära tapnud; pagemist tegeme peitust mängimalatse jäive pagemist tegeme lapsed jäid peitust mängima; pakki tegeme kiirustamapakki tege taga kiirustab tagant; .perrä tegeme järele tegema, jäljendamatee perrä või massa kinni! (knk) tee järele või maksa kinni!; .päevi tegeme (teo)päevi tegematemä pidi karjamaa iist päevi tegeme tema pidi karjamaa eest päevi tegema (tasuks talutööl käima); rigu tegeme pahandust tegemamis rigu sa teit nüid? mis pahandust sa tegid nüüd?; .ril´le pähä tegeme piltl prille pähe tegema, teravmeelselt üllatamama tei neile rilli pähä Hel ma üllatasin neid teravmeelse küsimusega; .rõõmu tegeme häält tegema, müristamavanaät´t tege ka rõõmu (knk) vanajumal teeb ka häält (müristamisest); .rähkä tegeme halba tegema, kurja tegemata om kikk sii aig tõistel rähkä tennü ta on kogu aeg teistele kurja teinud; .silmi pähä tegeme ette heitmama tei tal nüit silmi pähä, tal olli ninda äbi ma heitsin talle [seda] ette, tal oli nii häbi; .sissi tegeme piltl kasu saamaselleg ei tii sa midägi sissi, ei võida kedägi sellega ei saa sa mingit kasu, ei võida midagi; sugu tegeme seksima, sugu tegema; sugutamasis na akassiv sugu tegeme ja eläme siis nad hakkasid sugu tegema ja elama; .sääri tegeme piltl sääri tegema, plehku panematii sääre, pane puket! (knk) tee sääred, pane putku!; .taati tegeme vigurit tegema, mürgeldamaku lehm otsip, küll tiip taati kui lehm otsib [pulli], küll teeb vigurit; tagasi tegeme tagasi tegema, kätte tasumatii tal tagasi, tasu kätte! tee talle tagasi, tasu kätte!; .tamme tegeme esimesi samme tegemalait´s akkas´ joba tamme tegeme laps hakkas juba esimesi samme tegema; tegu tegeme tegemist tegemavaist olliv iki sõbra, nüid es tii äp teguki Krk mõnikord olid ikka sõbrad, nüüd ei teinud enam tegemistki; tenu tegeme surnut kirikus mälestama, surmapalvet pidamaKadri iist tetti tenu Kadri eest peeti surmapalvet; .tümmi tegeme prassimaku ta kodu tulli, sis nakas´ tümmi tegeme kui ta koju tuli, siis hakkas prassima; ukka tegeme määrima, rüvetamasa olet puha ende rõõva ukka tennü sa oled oma riided puha ära määrinud; ul´akut tegeme ulakust tegema, vallatust tegemaärä sis nänni man ul´akust tii! ära siis vanaema juures vallatust tee; ul´bakut tegeme ulakust tegema, koerust tegemasii poiss om jälle ul´bakut tennü see poiss on jälle koerust teinud; .van´dlest tegeme süüdistama, vaenlaseks tegemamitu kõrda om ta miul van´dlest tennü mitu korda on ta mind süüdistanud; .vaeva tegeme vaeva tegema, piinamasiul vähep ku asi tege vaeva Krk sul teeb kõige väiksem asigi vaeva; .valla tegeme lahti tegematii uss valla! tee uks lahti!; .väl´lä tegeme hoolima, välja tegematemä es tii tast kedägi väl´lägi ta ei teinud temast väljagi; äkilist tegeme vihastumamis_sa seast äkilist tiit nüid? miks sa nii vihastud nüüd?; ärä tegeme ära nõiduma, ära tegemasii tidruk om peris ärä tett see tüdruk on päris ära tehtud; ääss tegeme lepitama, heaks tegemata tund, et tal süid om, nüid ta taht ääss tetä ennest ta tunneb, et ta on süüdi, nüüd ta tahab lepitust; üles tegeme üles tegema, voodit korda tegemanõndagu ta üles tule, tege sängü üles nii kui ta üles tuleb [magamast], teeb voodi üles; üle tegeme üle tegema, korda tegemama pia esi iki kik´k üle tegeme ma pean ise ikka kõik üle tegema (kui teine on lohakalt teinud); ümmer tegeme ümber tegema, ringi tegemasii tüü tulli kikk ümmer tetä see töö tuli kõik ümber teha
2. midagi valmistama, looma; külvamaemä tei ommukus kuuki ema tegi hommikuks kooki; temä om kanga tegije ta on kangategija (kanga kuduja); täo aaste tule aiksest rügä tetä tänavu tuleb rukist aegsasti külvata. Vrd külime, .luume, valmisteme
3. korraldamanüid akkav varsti pulma tegeme nüüd hakkavad varsti pulmi korraldama. Vrd .aame, kõrraldeme
4. põhjustamamede vanempe om nännü, mida sõda tiip meie vanemad on näinud, mida sõda teeb. Vrd tek´uteme
5. muutma, teise olukorda viimalaste kingits tei emä rõõmses laste kingitus tegi ema rõõmsaks. Vrd .muutme

tud´ule Trv lstk tuttu, magamalait´s tahap tud´ule minnä laps tahab magama minna. Vrd .tut´tu

tud´ume <tud´ude, tud´u> lstk magama, tudumatillike lait´s taht tud´ude väike laps tahab magada. Vrd tut´ume

.tut´tu lstk tuttu, magamalatse jäive kik´k tut´tu lapsed jäid kõik magama; mine ärä tut´tu! mine ära tuttu!. Vrd tud´ule

tut´ume <tut´ude, tut´u> lstk tuduma, magamasa väege vähä tut´usit sa väga vähe magasid. Vt tud´ume


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur