![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
kõõdsuteme <kõõdsute, kõõdsude> Krk
1. suurte sõõmudega jooma, kaanima ▪ muud ta ei tii ku kõõdsuts piimä sissi muud ta ei tee, kui kaanib piima sisse; küll kõõdsutiv õlle juumist küll kaanisid õlut juua. Vrd .kaan´me
2. piltl (kaua) magama, põõnama ▪ na kõõdsutev alle nad põõnavad alles. Vrd .kõõmame2, .põõname
.kõõmame2 <kõõmate, .kõõma> magama, põõnama ▪ noore kõõmave lõuneni noored magavad lõunani; tal om õige raske uni, küll kõõmas tal on õige raske uni, küll põõnab. Vrd kõhuteme3, kõtuteme, kõõdsuteme, .põõname
.maateme <.maate, .maade>
1. magama panema, magada laskma ▪ mis sa karjast maadet, aa na süümä vahel mis sa karjal magada lased, aja nad sööma vahepeal
2. seksima, magatama ▪ sii maat´s poissi ende man see magatas poissi enda juures. Vrd .kun´name, magame
magame <magade, maga ~ maka>
1. magama ▪ ka te magame jäide? kas te magama jäite?; maga lahes ennest! maga ennast välja!; mia üüsi es maka, sat´te kangest ma öösel ei maganud, [sest] sadas hirmsasti; ma magasi käe ärä, käsi olli kül´le all ärä koolu ma magasin käe ära, käsi oli külje all ära surnud; magaje silmi ja peni ambid ei või usku Hel (vns) magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda. Vrd .kõõmame1, .põõname, tud´ume
2. surnuna lebama ▪ jumal tääd, kui pal´lu neid mättit om, kun nii tapet latse all makave jumal teab, kui palju neid mättaid on, kus need tapetud lapsed all magavad
3. magatama, seksima ▪ enne är maet, enne ku võets, siis sünnüp lait´s varep Krk enne ära magatud, enne kui võetakse [naiseks], siis sünnib laps varem. Vrd .maateme
4. lamandama, lasudes rikkuma ▪ madale lohk, säält om lumi rüä är maganu, rüä juure är võtten madal lohk, sealt on lumi rukki ära maganud, rukki juured ära võtnud
noriseme <noriste, norise>
1. norisema ▪ nõna norisep pähän (knk) nina noriseb otsas. Vt nariseme
2. norskama, norinal magama ▪ ma es saa kudaki magade, sa norisit nõnda kõvaste ma ei saanud kuidagi magada, sa norskasid nii kõvasti. Vrd .nar´tskme, .norskame, .nortskame, .torskame
.põõname <põõnate, .põõna> põõnama; magama ▪ küll põõnap magamist küll magab magusasti; latse põõnassive ku põrsa põhun (knk) lapsed magasid nagu põrsad põhus; põhi põõnab, nagu juuni aab üles põhjakaar põõnab, nagu jooni ajab üles (virmalistest). Vrd kõõdsuteme, .kõõmame2
põõnusteme <põõnuste, põõnuste> Krk põõnutama, kaua magama ▪ küll om ää puhaste palajide vahel põõnuste küll on hea puhaste linade vahel põõnutada. Vrd .põõname, põõnuteme
tegeme <tetä, tii>
1. tegema ▪ ta tege tüüd ja näge vaeva (knk) ta teeb tööd ja näeb vaeva; mis esi tiit, om äste tett (vns) mis ise teed, [see] on hästi tehtud || .alla tegeme öökülma tegema, halla tegema ▪ saa nätä, ka lume tule või alla tege saab näha, kas tuleb lund või teeb öökülma (ilmast); .kelmi tegeme kelmust tegema, petma ▪ sedä poissi ei või usta, sii om kange kelmi tegeme seda poissi ei või uskuda, see on kange kelmust tegema; .kõrva tegeme uudismaad juurde tegema ▪ ta om kõrva tennü üttekokku kuus vakamaad ta on ühtekokku kuus vakamaad uudismaad juurde teinud; .kääli tegeme mürgeldama; .kül´mä tegeme külma tegema (ilmast); piltl petma ▪ piass ta kül´mä tegem, sõs kahuts maad peaks ta külma tegema, siis kahutab maa ära; kaupmiis tah´t miul kül´mä tetä kaupmees tahtis mind petta; .lendävet tegeme mässama, tormama ▪ ku vars väl´lä saa, sis tege lendävet kui varss välja saab, siis tormab; lämit tegeme sooja tegema ▪ ku ta nüid lämit tiis, sõs akkas ein kasume kui ta nüüd sooja teeks, siis hakkab hein kasvama (ilmast); manu tegeme juurde tegema ▪ sääl talun tetäs egä keväd põldu manu seal talus tehakse igal kevadel põldu juurde; .nahku tegeme nahku parkima ▪ miu miis esi tegis´ nahku minu mees parkis ise nahku; nime tegeme laimama ▪ sea ei või kellekil nime tetä sina ei tohi kedagi laimata; nätses tegeme märjaks tegema ▪ vihm tei einä nätses vihm tegi heina märjaks; omal tegeme nlj tukkuma, magama ▪ ma tii puul tunni omal kah ma magan pool tundi; .otsa tegeme tapma ▪ sii olli endel esi otsa tennü see oli ise ennast ära tapnud; pagemist tegeme peitust mängima ▪ latse jäive pagemist tegeme lapsed jäid peitust mängima; pakki tegeme kiirustama ▪ pakki tege taga kiirustab tagant; .perrä tegeme järele tegema, jäljendama ▪ tee perrä või massa kinni! (knk) tee järele või maksa kinni!; .päevi tegeme (teo)päevi tegema ▪ temä pidi karjamaa iist päevi tegeme tema pidi karjamaa eest päevi tegema (tasuks talutööl käima); rigu tegeme pahandust tegema ▪ mis rigu sa teit nüid? mis pahandust sa tegid nüüd?; .ril´le pähä tegeme piltl prille pähe tegema, teravmeelselt üllatama ▪ ma tei neile rilli pähä Hel ma üllatasin neid teravmeelse küsimusega; .rõõmu tegeme häält tegema, müristama ▪ vanaät´t tege ka rõõmu (knk) vanajumal teeb ka häält (müristamisest); .rähkä tegeme halba tegema, kurja tegema ▪ ta om kikk sii aig tõistel rähkä tennü ta on kogu aeg teistele kurja teinud; .silmi pähä tegeme ette heitma ▪ ma tei tal nüit silmi pähä, tal olli ninda äbi ma heitsin talle [seda] ette, tal oli nii häbi; .sissi tegeme piltl kasu saama ▪ selleg ei tii sa midägi sissi, ei võida kedägi sellega ei saa sa mingit kasu, ei võida midagi; sugu tegeme seksima, sugu tegema; sugutama ▪ sis na akassiv sugu tegeme ja eläme siis nad hakkasid sugu tegema ja elama; .sääri tegeme piltl sääri tegema, plehku panema ▪ tii sääre, pane puket! (knk) tee sääred, pane putku!; .taati tegeme vigurit tegema, mürgeldama ▪ ku lehm otsip, küll tiip taati kui lehm otsib [pulli], küll teeb vigurit; tagasi tegeme tagasi tegema, kätte tasuma ▪ tii tal tagasi, tasu kätte! tee talle tagasi, tasu kätte!; .tamme tegeme esimesi samme tegema ▪ lait´s akkas´ joba tamme tegeme laps hakkas juba esimesi samme tegema; tegu tegeme tegemist tegema ▪ vaist olliv iki sõbra, nüid es tii äp teguki Krk mõnikord olid ikka sõbrad, nüüd ei teinud enam tegemistki; tenu tegeme surnut kirikus mälestama, surmapalvet pidama ▪ Kadri iist tetti tenu Kadri eest peeti surmapalvet; .tümmi tegeme prassima ▪ ku ta kodu tulli, sis nakas´ tümmi tegeme kui ta koju tuli, siis hakkas prassima; ukka tegeme määrima, rüvetama ▪ sa olet puha ende rõõva ukka tennü sa oled oma riided puha ära määrinud; ul´akut tegeme ulakust tegema, vallatust tegema ▪ ärä sis nänni man ul´akust tii! ära siis vanaema juures vallatust tee; ul´bakut tegeme ulakust tegema, koerust tegema ▪ sii poiss om jälle ul´bakut tennü see poiss on jälle koerust teinud; .van´dlest tegeme süüdistama, vaenlaseks tegema ▪ mitu kõrda om ta miul van´dlest tennü mitu korda on ta mind süüdistanud; .vaeva tegeme vaeva tegema, piinama ▪ siul vähep ku asi tege vaeva Krk sul teeb kõige väiksem asigi vaeva; .valla tegeme lahti tegema ▪ tii uss valla! tee uks lahti!; .väl´lä tegeme hoolima, välja tegema ▪ temä es tii tast kedägi väl´lägi ta ei teinud temast väljagi; äkilist tegeme vihastuma ▪ mis_sa seast äkilist tiit nüid? miks sa nii vihastud nüüd?; ärä tegeme ära nõiduma, ära tegema ▪ sii tidruk om peris ärä tett see tüdruk on päris ära tehtud; ääss tegeme lepitama, heaks tegema ▪ ta tund, et tal süid om, nüid ta taht ääss tetä ennest ta tunneb, et ta on süüdi, nüüd ta tahab lepitust; üles tegeme üles tegema, voodit korda tegema ▪ nõndagu ta üles tule, tege sängü üles nii kui ta üles tuleb [magamast], teeb voodi üles; üle tegeme üle tegema, korda tegema ▪ ma pia esi iki kik´k üle tegeme ma pean ise ikka kõik üle tegema (kui teine on lohakalt teinud); ümmer tegeme ümber tegema, ringi tegema ▪ sii tüü tulli kikk ümmer tetä see töö tuli kõik ümber teha
2. midagi valmistama, looma; külvama ▪ emä tei ommukus kuuki ema tegi hommikuks kooki; temä om kanga tegije ta on kangategija (kanga kuduja); täo aaste tule aiksest rügä tetä tänavu tuleb rukist aegsasti külvata. Vrd külime, .luume, valmisteme
3. korraldama ▪ nüid akkav varsti pulma tegeme nüüd hakkavad varsti pulmi korraldama. Vrd .aame, kõrraldeme
4. põhjustama ▪ mede vanempe om nännü, mida sõda tiip meie vanemad on näinud, mida sõda teeb. Vrd tek´uteme
5. muutma, teise olukorda viima ▪ laste kingits tei emä rõõmses laste kingitus tegi ema rõõmsaks. Vrd .muutme
tud´ule Trv lstk tuttu, magama ▪ lait´s tahap tud´ule minnä laps tahab magama minna. Vrd .tut´tu
tud´ume <tud´ude, tud´u> lstk magama, tuduma ▪ tillike lait´s taht tud´ude väike laps tahab magada. Vrd tut´ume
.tut´tu lstk tuttu, magama ▪ latse jäive kik´k tut´tu lapsed jäid kõik magama; mine ärä tut´tu! mine ära tuttu!. Vrd tud´ule
tut´ume <tut´ude, tut´u> lstk tuduma, magama ▪ sa väege vähä tut´usit sa väga vähe magasid. Vt tud´ume