[MUL] Mulgi sõnaraamat

jumalest Krk päris, täiesti, tõesti ▪ nii jutu om jumalest õige need jutud on täiesti õiged. Vrd kohald, kuhald, peris, suisa, tõest

kainus Hls Krk üsna, üpris, päris ▪ päe lännu joba kainus õhtus päev läinud juba üsna õhtuks (hiliseks). Vrd .kain´tse, kainu, kaunis2, .taoline

kogunist, koguniste
1. koguni, lausa, päris ▪ sa piat tõttam, sa mud´u jäät il´däs kogunist sa pead kiirustama, sa muidu jääd päris hiljaks. Vrd kogundi, kogundist, koguni
2. täiesti, sootuks, päriselt ▪ me jääme nüid koguniste üü pääle me jääme nüüd sootuks öö peale; mea ole koguneste otsan ma olen täiesti otsas; ma änäp tagasi ei taha, sii om kogunist sinu, selle ma anna kogunist ärä ma enam tagasi ei taha, see on täiesti sinu, selle ma annan päriselt ära. Vrd .suutus, täielt, tävvest

kohald ~ kohalt
1. otsekohe, kohe ▪ miis olli jäänu kohalt magame mees oli jäänud kohe magama; ma tuusi kohald koodi riha ärä Trv ma tundsin kohe Koodi ja Reha [tähtkuju] ära. Vrd joonelt, .juunig, kohe2, kõrrage
2. otsejoones, otsesuunas ▪ tõispuul jõge olli kohalt nii mäe teispool jõge olid otsejoones need mäed. Vrd noolilt, sil´m|näolt, silmält
3. päris; väga ▪ sii om kohalt ää inimene see on väga hea inimene. Vt kuhald

kuhald ~ kuhalt
1. otsekohe ▪ kastja tund kuhalt är, ku leib sikke om taigna sõtkuja tunneb otsekohe ära, kui leib sitke on. Vrd jalamaid, joonelt, .juuni, .juunig, kohe2
2. otsejoones, otsesuunas ▪ siit lääp tii kuhalt meieris siit läheb tee otse meiereisse. Vrd noolilt, sil´m|näolt, silmält
3. päris, väga ▪ sa sait kuhalt parrel aal sinna sa said päris parajal ajal sinna. Vrd kohald, kottelt

lausa suisa, lausa; päris ▪ sii olli peris lausa võle, mis ta miul kõnel´ see oli päris lausa vale, mis ta minule rääkis; varastep peris lausa päris varastabki; mia ole nüid lausa taeva all mina olen nüüd suisa taeva all (st ilma peavarjuta). Vrd kogundi, kogunist, kohald, peris, suisa

perine <peritse, perist> Krk
1. päris ▪ ka sii om perine temä tett tüü? kas see on päris tema tehtud töö?. Vt peris
2. põline ▪ sii inemine om peris perine, Karksist peri see inimene on päris põline, Karksist pärit. Vrd igine2, igitigine, peri|peräne, põline

peris
1. päris, tõeline ▪ ka sii om siu peris veli kas see on su päris vend (st mitte kasuvend vms). Vrd perine, .valmi
2. päriselt, täitsa, õieti ▪ nüid om ta peris talu omanik nüüd on ta päriselt talu omanik. Vrd kogunist
3. kindlalt ▪ ma peris ei tää ütelte, kuna ma tule ma kindlalt ei tea öelda, millal ma tulen. Vrd .kindlest

.puhta Trv täiesti, päris ▪ leib om tarest puhta otsan leib on majast päris otsas. Vt .puhtani, Vrd puru2, põhjani, täielt, tävvest

.sel´ge <.sel´ge, .sel´get>
1. selge, hästi nähtav ▪ taevas akkas sel´gel mineme taevas hakkab selgeks minema. Vrd laar´2, selgüne
2. arusaadav, hästi omandatud ▪ temä om esi veneline, aga tal om maa kiil sel´ge tema on ise venelane, aga tal on maakeel selge
3. päris, lausa ▪ sii om sel´ge võle see on päris vale. Vrd lausa, peris, suisa

suisa
1. suisa, otse, päris ▪ egä sa kedäki tetä ei saa, temä suisa juus´k manu ega sa midagi teha ei saa, tema suisa jooksis juurde. Vrd lausa
2. otsejoones, sirgelt ▪ luumel om sii tett tõkkes, et na ei saas suisa puu manu loomadele on see tehtud tõkkeks, et nad ei saaks otsejoones puu juurde. Vrd otse|kohe
3. avalikult, otse ▪ ta ütel´ mul suisa suu sissi ärä ta ütles mulle otse näkku ära. Vrd silmitsi

täitsa, täitsä
1. täiesti, täitsa, tõepoolest ▪ ta olli täitsa terve ta oli täiesti terve; sii om täitsä õige jutt see on täitsa õige jutt. Vrd täielt, tävvelikult, tävvest
2. tubli, vahva; päris ▪ tal om kajot ka ehen, sii om täitsä purjepaat sel on kajut ka ees, see on päris purjepaat. Vrd kogunist, peris, tore, tubli, vahva

täüs <tävve, täüt> , täis <tävve, täit>
1. täis, täidetud ▪ väike laut olli lehmi täis väike laut oli lehmi täis; pane veere riiki täüs! pane ääretasa täis!; mõtsavahil olli süä täüs lännu piltl metsavahil oli süda täis läinud. Vrd pilgeni
2. millegagi tihedalt v. üleni kaetud ▪ kehv eläjes, ken alampest peet talve, sii om vaklu täüs kehv loom, keda halvasti peetud talvel, see on vaklu täis
3. midagi täitev või kuhugi mahtuv kogus ▪ ma tõmmassi säält paar´ käpä täüt marju ma tõmbasin sealt paar peotäit marju; miul om üit´s vankre täüs rattit mul on üks vankritäis rattaid (st neli ratast); os mul ollu üit´s jala täüs maadki! oleks mul olnud üks jalatäis maadki!; ma magasi üte pää tävve piltl ma magasin ühe peatäie
4. täisväärtuslik, õige, päris ▪ ta ei ole peris täüs miis, ta seante taoline iki ta ei ole päris õige mees, ta [on] selline imelik ikka; temä täüs põllumiis iki tema [on] päris põllumees ikka. Vrd .puhta, .sel´ge
5. piltl purjus ▪ nüid om ennest ninda täüs võtten nüüd on ennast nii purju joonud. Vrd joonu, purjun, tinane

.valmi, .valmis
1. valmis, tehtud ▪ kikk om valmi säet kõik on valmis seatud; mul ei ole kedägi valmist süüki manu panna mul ei ole mingit valmis sööki kaasa anda. Vrd joonen, .toime
2. valmis, küps ▪ valmi vili ei pel´gä kül´mä küps vili ei karda külma; ua küüdse om musta, sis om uba valmi [kui] oa küüned on mustad, siis on uba valmis (oa idukohtadest). Vt küdse
3. tõeline, päris ▪ sii lait´s om valmis Juhan, ta om ku esä suust maha pudunu see laps on nagu tõeline Juhan, ta on nagu isa suust maha kukkkunud; temä om kõva kalk inime, sii om ku mõrtsuk valmis tema on südametu kalk inimene, ta on nagu tõeline mõrtsukas; egä ta äp lait´s ei oole, nüid oo valmis tüdruk, suurekoolin är käünü ega ta enam laps ei ole, nüüd on päris tüdruk, leeris ära käinud. Vrd peris, .puhta, suisa, täitsa, täüs

ühnä Krk üsna, täitsa, päris ▪ nii katsigu om ühnä ütte nägu need kaksikud on üsna ühte nägu; ma lätsi temä manu ühnä ütsinti peris ma läksin tema juurde päris ihuüksinda. Vrd õge, õige3, õigene, üsnä, üsnätu

üsnä üsna, päris ▪ sii puder om üsnä ää see puder on üsna hea; süä lei üsnä kanges selle irmuge südame läks päris kangeks selle hirmuga. Vrd .ääke, ühnä, üsnätu

üsnätu Krk üsna, päris ▪ tal olliv täo aaste üsnätu suure kardule tal olid sel aastal üsna suured kartulid; mul om sedä ädäst, peris üsnätu vaja (knk) mul on seda hädasti, päriselt väga vaja; niitsme om üsnätu like niied on päris märjad. Vrd ühnä, üsnä