[MUL] Mulgi sõnaraamat

etemb <etembe, etembet> , etemp <etempe, etempet> , etep <etepe, etepet> etem, parem ▪ vanemp poig olli kige etemp tüütegije vanem poeg oli kõige parem töötegija. Vrd ette2

paremb <parembe, parembet> Trv, paremp <parembe ~ parempe, parempet> Hls
1. parem, etem ▪ mis kellekil parempet olli, sii tuudi masine rahval mis kellelgi paremat oli, see toodi masinarahvale (söögist rehepeksumasina töötajatele); paremb oida ku oijate, paremb karta ku kahitse (vns) parem hoida kui oiata, parem karta kui kahetseda. Vrd etemb, ülemp
2. parem pool ▪ kangal om iki üit´s paremp ja tõine pahemp kangal on ikka üks parem [pool] ja teine pahem. Vrd parep, ää, üvä

parep <parebe ~ parepe, parepet> Krk
1. parem, etem ▪ parep ärden andagi, sii es ole kelleki annak! parem oleks olnud, kui sa ei oleks andnudki, see ei olnud and ega midagi!; mia siut küll avite ei saa, ei mõista parepet nõu anda mina sind küll aidata ei saa, ei oska paremat nõu anda. Vrd etemb, ülemp
2. parem pool. Vt paremb

ää <ää, ääd ~ äät, pl p äid ~ ääsit>
1. hea, tore, korralik ▪ sii ollu seande ää tubli miis see olnud selline korralik tubli mees; tõeste olli ää juvva sii taar´ tõesti oli see taar hea juua; äät tervist, vana rahvas ütlev iki, jääme jumalege nüid! head tervist, vanarahvas ütleb ikka: jääme nüüd jumalaga!. Vrd kenäk, lõbus, tobra, tore, üvä
2. sõbralik, lahke ▪ nüid sääl talun om ää pernaene nüüd on seal talus lahke perenaine. Vrd lahe1, .lahke, sõbralik, .ääke
3. soodus, kasulik, sobiv ▪ miul olli selle ärige ää vedämin mul oli selle äriga hea vedamine. Vrd kasuline
4. mugav, mõnus, kerge ▪ jalgrattage om poisil ää kooli sõita jalgrattaga on poisil mugav kooli sõita. Vrd mõnus
5. rohke, ohter ▪ miul om kodun ää kot´t kardulit mul on kodus tubli kott kartulit. Vrd .rohke
6. parem(poolne) ▪ temä tare om ääd kätt edimene tema maja on paremat kätt esimene. Vrd paremb

üle
1. üle; mingi vahemaa taha ▪ mud´u es saa järvest üle ku paadige muidu ei saanud järvest üle kui paadiga
2. katteks millegi peale ▪ latsel olli tek´k üle pää tõmmatu lapsel oli tekk üle pea tõmmatud
3. millestki kõrgemale ▪ poiss olli üle põlve vii sehen poiss oli üle põlve vees
4. mingi aja järel ▪ suvel ta käüp üle päevä tühün suvel ta käib üle päeva tööl
5. mingist määrapiirist rohkem ▪ üle selle mitti üits sen´t sa ei saa ühtki senti sellest rohkem sa ei saa
6. millestki valjemini, mõjuvamalt ▪ temä ääl´ om iki üle tõiste kuulda tema hääl on ikka üle teiste kuulda
7. millegi jooksul, kestel ▪ kardule seisäve üle talve kartulid säilivad üle talve
8. hulgiti ▪ üits luut üte pääl, tõine tõise pääl, viimäde jäässig üle ulga tegemed Krk (knk) üks loodab ühe peale, teine teise peale, viimaks jääbki üle hulga tegemata
9. olukorra vahetumisest ▪ vihm akkas üle minem vihm hakkab üle minema
10. millesti või kellestki parem, tugevam ▪ Kaval-Ants ollu tast kümme kõrda üle Kaval-Ants olnud temast kümme korda parem

ülemp <ülempe, ülempet> , ülemb <ülembe, ülembet>
1. ülem ▪ alamb piap iki ülempet pel´gäme alam peab ikka ülemat kartma; miu esä olli roonu ülemb minu isa oli sõjaväeülem; neid ülempid om iki kumartet neid ülemaid on ikka kummardatud
2. kõrgem, parem ▪ inimese mõtleve, et raha ja rikkus om ülemp asi ilman, ülempet ku tervis ei ole aga kedäki inimesed mõtlevad, et raha ja rikkus on parim asi maailmas, paremat kui tervis ei ole aga midagi; vene kiilt õpetide kihlkunna kooli ülempiden las´sen vene keelt õpetati kihelkonnakooli kõrgemates klassides. Vrd ülep

ülep <ülepe, ülepet> Krk Hls ülem, kõrgem, parem. Vt ülemp

üvä <üvä, üvät> , üä <üä, üäd ~ üät>
1. hea ▪ küll olli sii üvä ruug! küll oli see hea söök!. Vt ää, Vrd tobra
2. parem(poolne) ▪ sii om üvä puul´ see on parem pool; mine üät kätt, tõine lääp kura kätt mine paremale, teine läheb vasakule; kilbiline kinnas koets kait´s paha, kait´s üä sil´mä kilbimustriline kinnas kootakse kahe pahempoolse, kahe parempoolse silmaga; üä sil´mäl om kõlu pääl paremal silmal on kae peal. Vrd paremb

üvä|käsi <üvä|käe, üvä|kätt> parem käsi, parem pool ▪ käänä ümmer nuka üväkätt! pööra paremat kätt ümber nurga!