[MUL] Mulgi sõnaraamat

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, kihutama, tormama, ruttama ▪ kihude no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad. Vrd leeguteme, robuteme, ruttame, .tormame, .villame
2. ajama, tagant sundima ▪ kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on. Vrd rututeme, sudime2
3. lööma, virutama, viskama ▪ aknest kihutide kolm kivi väl´lä aknast visati kolm kivi välja. Vrd kupateme2, lähäteme, läigiteme, viruteme
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiirustama ▪ väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele. Vrd kippame
5. õhutama, ässitama ▪ mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema). Vrd ässiteme

kupateme2 <kupate, kupade>
1. kedagi kuhugi saatma v ajama; midagi tegema sundima ▪ Karla olevet oma naese mineme kupaten Karla olevat oma naise minema ajanud; perenaene kupat´ tüdrigu lauta lehmi nüsmä perenaine sundis tüdrukut lauta lehmi lüpsma. Vrd .sun´dme
2. kiiresti minema, tormama; kiiresti sõitma ▪ esä kupat´ obesege tohtre manu isa kihutas hobusega arsti juurde. Vrd kippame, leeguteme, .sõrgame
3. loopima; virutama; hooga ajama ▪ ma kupati einä üte kõrrage maha ma niitsin heina ühekorraga maha. Vrd ludime, .luup´me, .pildme
4. lööma; peksma ▪ ta olli naese läbi kupaten ta oli naise läbi peksnud. Vrd kobime2, landsiteme, lobime1, lobuteme, .pesme

logisteme <logiste, logiste>
1. loginal sõitma, logistama ▪ logistep puu vankrege sõidab loginal puuvankriga. Vrd lõnguteme
2. loginat tekitama, kolistama ▪ ärä logiste sääl puu nõudege! ära kolista seal puunõudega!. Vrd kolisteme, .kollame
3. kloksuma (kana kohta) ▪ kana logistep ja audup kana loksub ja haub. Vt .lok´sme2

.nüh´kme <.nühki, nühi>
1. nühkima, hõõruma ▪ lehmä nühiv ennäst lehmad nühivad ennast; mailma aig nühi, enne ku sa ta pehmes saat kaua aega nühi, enne kui sa ta pehmeks saad (lina puhastamisest) || .nälgä .nüh´kme piltl nälgima ▪ tali otsa pere pidi nälgä nühk´me kogu talve pidi pere nälgima || läbi .nüh´kme vaevaliselt elama; piltl raskelt reega lumest läbi sõitma ▪ miul an´d selle lumege sedä tiid läbi nühki mul andis seda teed selle lumega läbi sõita. Vrd .nühkäme, nühäme, .nüistme, .nüüstme
2. teha vehkima, kiiresti liikuma ▪ temäl aiga ei ole, temä nüh´k tüüd ütte viisi piltl tal ei ole aega, ta vehib kogu aeg ühtemoodi tööd
3. tüssama, kahjustama ▪ sii nüh´k egät ütte, kes nühki las´k, egä sii kedägi nüh´kmede es jätä see tüssas igaüht, kes [end] tüssata laskis, ega ta kedagi tüssamata ei jätnud. Vrd .nüür´me, .tüssäme

ojome <ojode, ojo> , ojume <ojude, oju>
1. ujuma ▪ poisi ojove jõe veerest tõise poisid ujuvad jõe äärest teise äärde || kokku ojome piltl kokku voolama ▪ ommukust saanti ojove kiriku manu kokku piltl hommikust saadik voolavad kiriku juurde kokku (inimeste kogunemisest)
2. vee peal sõitma ▪ noore ojosiv paadige järve viirde noored sõitsid paadiga järve äärde
3. piltl aeglaselt liikuma või töötama ▪ ojo pääl tõiste perän, kõrvast müüdä ei saa liigub pealegi teiste järel, kõrvalt mööda ei saa; suur kuurem olli pääle pant, obene ojus´ ehen suur koorem peale pandud, hobune liikus aeglaselt ees

.sõitme <.sõita, sõida>
1. sõitma ▪ kesvävuur´ lännu linna ja esä sõiten sõs vanaesäge kige ehen odravoor läinud linna ja isa sõitnud siis koos vanaisaga kõige ees. Vrd vurame || .alli .sõitme külmtõves olema, malaariat põdema ▪ miu emä olevet alli sõiten, tullu sel´gä seante kül´mävärin minu ema olevat olnud külmtõves, [olevat] tulnud peale selline külmavärin; sel´län .sõitme sõnelema, riidlema ▪ mis_sa miu sel´län sõidat, ka sa tõisi võtta ei või? miks sa minuga sõneled, kas sa kellegi teisega riielda ei või?
2. reisima; liikuma ▪ ka ta kodun seisäp, muutku sõidap aga, üttelugu om ta ärä kas ta kodus seisab, muudkui reisib aga [ringi], ühtelugu on ta ära. Vrd .reisme

vurame <vurade, vura>
1. vurama, vurinal veerema, sõitma ▪ pühäbe vurasiv kik´k vankre kiriku manu pühapäeval vurasid kõik vankrid kiriku juurde
2. vurisema, vurama ▪ küll täembä tuul´ vurap Trv küll täna tuul [alles] vurab. Vrd vuriseme