[MUL] Mulgi sõnaraamat

arime1 <aride, ari>
1. põldu harima ▪ ta lännu sõs sinna sedä põldu üles arime ja ta tennu sääl tulimaad ta oli läinud siis sinna seda põldu üles harima ja ta põletanud seal alet. Vrd .raak´me2
2. kasima, kohendama; puhastama ▪ rumal inimen, ka sa läät arit ennäst ilusti puhtes vällän! rumal inimene, kas sa lähed kasid end ilusti puhtaks väljas!; mia mõista soolikit aride küll ma oskan soolikaid puhastada küll. Vrd arenteme