[MUL] Mulgi sõnaraamat

aru2 <aru, aru, illat .argu> haru; suund ▪ abe om katte argu aet habe on kahte harusse aetud; nemä lätsiv egäüit´s esi argu nemad läksid igaüks ise suunda; kumba tii aru pääl sa käänät? kumba teeharu peale sa pöörad?. Vrd .argu