[MUL] Mulgi sõnaraamat

liig1 <liia, .liiga>
1. liigne, ülearune; liig- ▪ sii kül´m om joba liig see külm on juba liigne; oben ei jõvva kuurmet perrä võtta, mis liig sii liig hobune ei jõua koormat järele võtta [vedada], mis liig, see liig. Vrd liiane, .liiga, lisna, üle|arune
2. paaritu (arv) ▪ ütle väl´lä: liig või paar´ ütle välja: liig või paar (st arva ära, kummas käes)

lummer <.lumbre ~ .lumre, lummert ~ lummerd> number; arv ▪ ma ei tää, mis aaste lummer sii om, ku ma ole sündünü ma ei tea, mis aastaarv see on, kui ma olen sündinud; sii om edimese lumre oben see on esimese numbri hobune (st parim); nii om saa lumre need on sajalised (numbrid). Vrd nummer

nummer <.numre ~ .numbre, nummert> number; arv ▪ lait´s mõist numrit joba kümneni lugede laps oskas numbreid juba kümneni lugeda. Vt ka lummer

ulk <ulga, .ulka>
1. hulk, kogus ▪ meil om ää ulk lambit meil on hea hulk lambaid. Vrd kõrd4, sat´s
2. palju, suur kogus või arv ▪ sõs miis olli ulga aiga viil sääl mahan siis mees oli hulga aega veel seal maas. Vrd ulga, .ulka1
3. salk, suur hulk inimesi ▪ ulk inimesi olliv üten kähmän, aive juttu hulk inimesi oli üheskoos, ajasid juttu. Vrd salk, vägi1 || üle ulga kamba peale, mitmekesi ▪ üle ulga sai sii maa üles künnet hulga peale sai see maa üles küntud. Vrd ulgandi