[MUL] Mulgi sõnaraamat

edin ~ edine <editse, editset ~ edise, edist Hls>
1. esiosa, esikülg; eesolev ala, esine ▪ kolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esik ▪ luud om editsen ~ editsehen luud on esikus. Vrd koda, .vüürüs, .üürüs
3. eelnev ▪ mea ole viimätse latse edine mina eelnen viimasele lapsele (st olen eelviimane laps); järre om jämme edine järe eelneb jämedale (st järe on jämedavõitu, mitte päris jäme)