[MUL] Mulgi sõnaraamat

eläv <eläve, elävet> , eläve <eläve, elävet>
1. elav, elus ▪ ta näi sääl edimest elävet inimest ta nägi seal esimest elavat inimest; miul ei ole elävet enge kodun mul ei ole kedagi kodus || eläve pildi elavad pildid (film, kino). Vrd engelik
2. kärme, vilgas ▪ tihase om eläve linnu, kargave üttelugu tihased on vilkad linnud, hüppavad kogu aeg. Vrd elukas2, erk, ir´t

eläv|õbe <eläv|õbe, eläv|õbet> elavhõbe ▪ elävõbe om kihtine elavhõbe on mürgine; elävõbe ütelts täie rohi olevet elavhõbe öeldakse täide rohi olevat