[MUL] Mulgi sõnaraamat

emä <emä, emät> ema ▪ emä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise (lapsi) kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät egä emät, sugu egä võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud (st elanud); parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas || emäte lait´s emata laps, orb || .emmä emasse, ema moodi. Vrd em´m, ennekene, mamma1, memm, nän´n1

emä|auk <emä|augu, emä|.auku> suur jääauk ▪ emäaugust tõmmassive nooda väl´lä suurest jääaugust tõmbasid nooda välja

emä|emä <emä|emä, emä|emät> emaema ▪ miu emäemä olli mõisan einäl ollu minu emaema oli mõisas heinal olnud

emä|ihu <emä|ihu, emä|ihu> emaihu ▪ mia ole nõnda puhas, nigu emäihust sündünü ma olen nii puhas nagu emaihust sündinud

emä|koda <emä|kua, emä|koda> emakas ▪ ku tiine obene pal´lu paigal kurdap, sis emäkua nahk om paks Krk kui tiine hobune palju paigal seisab, siis emaka nahk on paks. Vt emäk3, Vrd latse|koda, muna|koda, poja|koda

emä|lepp <emä|lepä, emä|leppä> sanglepp (Alnus glutinosa) ▪ emälepä kasvave jõe veeren sanglepad kasvavad jõe ääres; emälepp oo musta koorege sanglepp on musta koorega. Vrd must|lepp, sia|tam´m

emä|päev <emä|päevä, emä|.päevä> Hel külviaja keskpaik, hea külviaeg ▪ lina emäpäev om katekümne viiendel mail parim linakülvi aeg on kahekümne viiendal mail

emä|äidsen <emä|.äitsme, emä|äidsent ~ emä|.äitsme, emä|.äidset> emasõis ▪ tuul´ aap esi esääidsente kül´lest tolmu emääidsente külgi tuul ajab ise tolmu isasõite küljest emasõite külge. Vrd äidsen, Vt ka esä|äidsen

kos´u|emä <kos´u|emä, kos´u|emät ~ kos´u|emä> kosjaema, kosjasobitaja (naine) ▪ meil vananaise käisiv kosjan, õigati kos´uemä meil vanad naised käisid kosja sobitamas, kutsuti kosjaemadeks

märdi|emä <märdi|emä, märdi|emä> etn mardiema ▪ märdiemä korjap karaskid mardiema kogub karaskeid (mardipäeva kommetest)

risti|emä <risti|emä, risti|emä> ristiema ▪ ristiemä avit´ iki oma ristilast ristiema aitas ikka oma ristilast

.süäme|emä|juur <.süäme|emä|juure, .süäme|emä|juurt> Krk südame-emajuur (Gentiana cruciata) ▪ süäme-emäjuurel om iluse sinitse äitsme südame-emajuurel on ilusad sinised õied

vana|emä <vana|emä, vana|emä> vanaema ▪ vanaemä jäie latsige kodu, ku tõse mõtsa einäle lätsive vanaema jäi lastega koju, kui teised põllule heina tegema läksid; vanaemäl olliv jala joba töntsi vanaemal olid jalad juba töntsid. Vrd nän´n1, vana|mutter´, vana|nän´n

võõras|emä <võõras|emä, võõras|emä>
1. võõrasema, kasuema ▪ temäl oli pal´t võõrasemä tal oli ainult võõrasema. Vrd emäk2
2. võõrasema, lill (Viola tricolor) ▪ võõrasemä kasviv ussaian piindre pääl võõrasemad kasvasid õues peenral