[MUL] Mulgi sõnaraamat

ammus Trv ammuks, nüüdsama ▪ ammus ta siin käis ta käis siin nüüdsama

eerus1 <eerusse ~ eeruse, eerust> Hls
1. elava loomuga inimene ▪ oi ta om eerus, silmä ergi pähän, ei kurda kunnegi paigal, pidul ja kigespuul käip oi ta on elava loomuga, silmad ergud peas, ei seisa kuskil paigal, käib peol ja igal pool
2. kergats ▪ om sihande eerus miis, kõrgustep ennäst on selline kergats mees, teeb ennast tähtsaks. Vrd eerus´k1, kebes´k, rõbas´k, ul´p-al´p

eerus2 <eerusse, eerust> Pst Hls Krk jõeforell ▪ eerusse eläve ojan, siantse eerigu taolise kala, punatse täpi pääl jõeforellid elavad ojas, sellised heeringataolised kalad, punased täpid peal. Vrd eerus´k2, õrnas

.eldus <.elduse, .eldust> heldus ▪ mede esivanembit avit´ maa eldus meie esivanemaid aitas maa heldus; tõise eldust ei või ärä kasute teise [inimese] heldust ei või ära kasutada

emmis <emmisse, emmist ~ emmise, emmist> emis ▪ nii valge suure emmisse toove üte tiiruge suure losikonna põrsit need valged suured emised toovad ühe korraga suure pesakonna põrsaid; emmis ot´s kunti emis otsib kulti (indleb)

emmu <emmu, emmut> emme ▪ mede peren emä olli emmu meie peres ema oli emmu. Vt em´m

.engus <.enguse, .engust> , .en´gus <.en´guse, .en´gust>
1. hingamine; hingus ▪ ku aige om, sis engus jää vähepes kui haige on, siis hingamine jääb aeglasemaks; maalise tuleve, ku magat maa enguse kottal enne müristemist maalised tulevad, kui enne müristamist magad maa hingamise kohal (st palja maa peal magamisest tuleb nahahaigus)
2. puhkus, rahu ▪ koeril en´gust ei ole, ku inimese käive müüdä koertel rahu ei ole, kui inimesed käivad mööda. Vrd .puhkus
3. piltl söögivahe ▪ enguse aig olli oodet aig söögivahe oli oodatud aeg

kõbus <kõbuse, kõbust> Krk, kõpus <kõpuse, kõpust> Hel Trv elujõuline, tragi, kõbus ▪ ütesäkümmend aastet vana a õite kõbus alle üheksakümmend aastat vana, aga õige kõbus alles; oh, ta om va kõpus vanamiis alla, temä viil kaperdes üleven Trv oh, ta on veel tragi vanamees alles, ta veel koperdab üleval. Vrd kõbe

lõbus <lõbuse, lõbust>
1. rõõmus, lõbus, heatujuline ▪ temä om lõbuse jutuge ta on lõbusa jutuga; äs´te lahke ja lõbus inime väga lahke ja heatujuline inimene. Vrd lustiline, rõõmus
2. mõnus, tore, muretu ▪ seime ja jõime, sääl olli seäke lõbus olla Pst sõime ja jõime, seal oli selline tore olemine. Vrd ladus, murete, mõnus, ää

muus´ <moosi, .muusi> moos ▪ sitigu muus´ om külmetuse rohi mustsõstramoos on ravim külmetuse vastu; virtin kiitän muusi virtin [olevat] keetnud moosi. Vrd sahvt, saht

oimus1 <oimusse, oimust> , oemus <oemusse, oemust> Hel uimasus, unisus ▪ mul olli peris oimus pääl ma olin päris uimane

tembuk <tembuka, tembukat> Hls Krk tembukas, tembutav ▪ esä os´t üte tembuka obese isa ostis ühe tembutava hobuse

.tõmbus <.tõmbuse, .tõmbust>
1. tõmbus; (tuule)tõmme ▪ surejet ei tohi eidute, sõs piap vaikne olem, ku enge tõmbus om surijat ei tohi ehmatada, siis peab vaikne olema, kui hingetõmbus on (viimasest hingetõmbest); siatse tuule tõmbuse kähen ei tohi olla sellise tuuletõmbuse käes ei tohi olla
2. tõmblus ▪ miul om esi vast seante tõmbuse aigus, äkilin aigus minul on endal vast selline tõmblustõbi, äkiline haigus

.umbes Krk
1. huupi ▪ ma umbes kõnele, mea esi ei ole nännü, kõnele kuulujuttu ma huupi räägin, ma ise ei ole näinud, räägin kuulujuttu; akka umbes ütest kohalt niitme mud´u, akka või kesspaigast niitme hakka huupi ühest kohast niitma, hakka või keskpaigast niitma. Vrd umb|.määru, .uupi, uup|.määru
2. hrv täiesti, hoopis ▪ sii om umbes tõist muudu Krk see on täiesti teistsugune. Vrd tävvest, .umbsi

ummus <ummusse, ummust> umbne koht, ummus ▪ jää om paks, ummus taht valla tetä, augu ragude jää on paks, umbne koht tuleb lahti teha, augud raiuda

.ümbrus <.ümbruse, .ümbrust> Trv ümbrus; ümbruskond ▪ siin ümbrusen om ää põllu siin ümbruses on head põllud. Vt .ümrus

.ümrus <.ümruse, .ümrust> ümbrus; ümbruskond ▪ vanast olli kooli ümrus tõistmuudu vanasti oli kooli ümbrus teistsugune; kik´k nii tohtre mis ümrusen om läbi käit kõik need arstid, kes ümbruskonnas [on], on läbi käidud. Vrd .ümbrus