[MUL] Mulgi sõnaraamat

erelin ~ ereline <erelise, erelist> hõre; hõredavõitu ▪ lammas olli seantse erelise village lammas oli sellise hõredavõitu villaga; ku sihande erelin vili om, sedä sii tuul´ lüüp maha kui selline hõre vili on, lööb seda tuul maha. Vrd ere, erekas

ereline <erelise, erelist> , erelene <erelese, erelest> herilane (Vespa) ▪ erelise om lõikuskuul eriti ullu herilased on augustis eriti hullud; vapsigu om suurempe ku erelese vapsikud on suuremad kui herilased. Vt .vaabline, vapsik