[MUL] Mulgi sõnaraamat

esi1 <.ende, ennest ~ ennäst>
1. ise ▪ esi panden jala kinni usses ja tõise jala tulbas ja sis sikuten ise pani jala vastu ust kinni ja teise jala vastu uksepiita ja siis sikutanud; ka ma esi ei või minnä? kas ma ise ei või minna?; sii om mede ende tetä see on meie enda teha; ta olli ennäst püssige maha lasken ta oli ennast püssiga maha lasknud; esi süü teit, esi paha parande (vns) ise süüteo tegid, ise paha paranda
2. isesugune, erinev ▪ ma pia esi tiid mineme ma pean erinevat teed minema. Vrd esit|sugune, tõine
3. iseenesest ▪ aig kulus esi kodun ärä aeg kulub iseenesest kodus ära
4. eraldi, omaette; lisaks ▪ tek´ke tetti ka mitmid ja setmid, sis viil esi kotipadja tekke tehti ka mitmeid ja setmeid, siis veel lisaks kotipadjad (veimedeks)