[MUL] Mulgi sõnaraamat

aavik3 <aaviku ~ aavigu, aavikut> Krk Hel hall lehm ▪ aavikit om mede kandin vägä vähä halle lehmi on meie kandis väga vähe

all3 <alla, .alla> hall, härmatis ▪ ommuku olli all mahan hommikul oli hall maas. Vrd kahu1, kard1, ärm

al´l4 <alli, .alli> hall (värvus) ▪ sii kassipoig om al´lep ku vana esi Krk see kassipoeg on hallim ku vana (kass) ise; alli pilve toove vihma hallid pilved toovad vihma. Vrd ahk

esä|lepp <esä|lepä esä|leppä> hall lepp (Alnus incana) ▪ jõe luha pääl kasvive esälepä ja paju jõe luha peal kasvasid hallid lepad ja pajud

iir2 <iire, iirt> hiirekarva hall, hiirjas ▪ miu obene om iir mu hobune on hiirekarva. Vrd iirak, iire|.karva, iiruk

iiruk ~ iiruke <iirukse, iirukest ~ iirugu ~ iiruku, iirukut> hiirekarva hall, hiirjas ▪ obene al´l om, sis kutsuts al´l iiruke [kui] hobune hall on, siis kutsutakse [teda] hall hiiruke; al´l iiruk, iire karva (rahvalaulust) hall hiirukas, hiirekarva. Vrd iir2, iirak, iire|.karva

kahu1 <kahu, kahu> Hls Krk härmatis, hall; kahutus ▪ täembe üüse olli kahu maa pääl täna öösel oli hall maa peal. Vrd all3, kahutus, kard1, ärm, ärmäts

kahutus <kahutuse, kahutust> Hls kerge külm, kahutus, hall ▪ täämpe om väike kahutus täna on kerge külm. Vrd all3, kahu1, kard1, ärm, ärmäts

kesä|jas´s <kesä|jassi, kesä|.jassi> , kesä|jäs´s <kesä|jässi, kesä|.jässi> väike hall parm, sõgelane (Haematopota) ▪ kesäjassi om väikse parmu, valusa salume ja pureme kesajassid on väiksed parmud, valusalt salvavad ja hammustavad. Vrd .lät´lene2

pask|lepp <pask|lepä, pask|leppä> Krk valge lepp, hall lepp (Alnus incana) ▪ pasklepä lehe ei läigi halli lepa lehed ei läigi; karjamaa olli paskleppi täüs kasunu karjamaa oli halle leppi täis kasvanud

savi <savi, savi> savi ▪ al´l savi om rohkep suu savi hall savi on rohkem soo savi; mäe sihen om kah sinist savi mäe sees on ka sinist savi || kit´t|savi kittsavi ▪ seinä ehitemise man om kit´tsavi paremp ku punane savi seina ehitamisel on kittsavi parem kui punane savi; lin´k|savi plinksavi, kõva savi; müüri|savi valmis sõtkutud ehitussavi; soe|savi sinine või hall savi ▪ alli savist tetäs ahje, sedä kutsuts soesavi hallist savist tehakse ahje, seda kutsutakse halliks saviks; .surnu|savi paakunud savi; kõva savine maapõhi ▪ kange rahkine surnusavi, sii taht kangige raiu kange paakunud savine maapõhi, seda tuleb kangiga raiuda

un´t <undi, .unti>
1. hunt (Canis lupus) ▪ kõtt nõnda tühi, et süüss või undi jala päält ärä (knk) kõht nii tühi, et sööks või hundi jala pealt ära; egä üte undi sel´läst katte nahka ei saa (knk) ega ühe hundi seljast kahte nahka ei saa; un´t söögu su obese liha! (knk) hunt söögu su hobuse liha! (öeldi, kui hobuvankriga sõitja jalakäijat peale ei võtnud); näe, ku unti-aadut lääve! (knk) näe, kuidas hunt ja Aadu lähevad! (lahutamatutest sõpradest). Vt susi, Vrd mõtsa|al´l, mõtsa|koer, riim|sil´m, võsa|villem || al´l un´t hall hunt; piltl külmaaur ▪ ärä aja ust valla, al´l un´t tulep sissi! ära tee ust lahti, külmaaur tuleb sisse!; isu|un´t ahne loom ▪ sii om va isu-un´t see on va ahne loom
2. piltl purustus- või kohestusmasin ▪ sii o un´t kellest kigepäält villa läbi aias see on hunt, millest villad kõigepealt läbi aetakse

varese|.karva ~ varesse|.karva Krk varesekarva, hall ▪ täembe om varessekarva ilm täna on varesekarva ilm