![]() Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
jut´t1 <juti, jutti>
1. joon, jutt, triip; kriips; vööt ▪ tütrigul om pikka jutti kör´t tüdrukul on pikitriibuline seelik; puha üit´s suu jut´t, siit akkas Karksist pääle ja lää iki Tõrva poole puha üks soojutt, siit Karksist hakkab peale ja läheb ikka Tõrva poole. Vrd joni, juun´, kiut, küüt´1
2. piltl hoop, löök; hoog, sööst ▪ andsi obesele paar ääd jutti kül´gi müüdä andsin hobusele paar tugevat lööki mööda külgi; kül´m jut´t käü ammastest läbi külm jutt käib hammastest läbi. Vt uug, uup´
juun´ <jooni ~ joone, juunt ~ juund>
1. jutt, triip, viirg ▪ põhi põõnap, valge jooni käive üles ja maha põhi põõnab, valged jooned käivad üles ja alla (virmalistest). Vrd joni, jut´t1, kiut, küüt´1
2. hoog; kord, järg ▪ sõkut lahku, viskat kotspooli ja ommegi kangas joonel sõtkud lahku, viskad süstiku ja ongi kangas korras. Vrd jär´g, kõrd1, uug
jõnk2 <jõngu, .jõnku> Hel hoog; müks ▪ ta andse kiigul jõnku manu ta andis kiigele hoogu juurde. Vrd jõmu, uug
.lõikus <.lõikuse, .lõikust>
1. lõikamine, (vilja)koristus ▪ rüä lõikus käis õhtu pimeni väl´lä Trv rukkilõikus käis õhtul pimedani. Vrd lõik1
2. operatsioon ▪ ta käüs vähjäge lõikusel Krk ta käis vähkkasvaja tõttu operatsioonil; miu süä ei kannate kaia ei surnut egä lõikust minu süda ei kannata vaadata ei surnut ega operatsiooni
3. piltl hoog, rutt ▪ kange lõikus olli, es saa enge ka tagasi tõmmate kange rutt oli, ei saanud hinge ka tõmmata. Vrd lend, pak´k1, rutt
oolas1 <.uula, oolast> puhang, hoog ▪ tuule oolas lükäs kübäre pääst tuulepuhang lükkas kübara peast; uula tulev üitstõiste jären puhangud tulevad üksteise järel. Vrd oostus
oostus <oostusse, oostust> Hel (tuule)hoog ▪ oostusse käivä ja paenuteve puid tuulehood käivad ja painutavad puid. Vt oolas1
rap´s2 <rapsi, .rapsi> , raps <rapsu, .rapsu>
1. rops, kord ▪ sii olli joba kolmas rap´s siast tükki tetä see oli juba kolmas kord sellist [koerus]tükki teha. Vt rops1
2. hoog, sahmakas ▪ raps om iki üits ää uug vihma peris rops on ikka üks hea hoog vihma päris. Vrd lahendik, .kallam, .sahkam, uug
tuhin <tuhine, tuhinet ~ tuhind>
1. tuhin, hoog ▪ tuule tuhin tulli ja puhas´ rõõva nööri päält maha tuli tuulehoog ja puhus riided nööri pealt maha. Vrd tuhinus
2. tuju ▪ tal läit´s viha tuhin üle, nüid ta om jälle parep tal läks vihatuju üle, nüüd on ta jälle paremas tujus. Vrd tuh´v2, tuju
uug <uu, .uugu>
1. hoog, sööst ▪ tal käisive rambi uu pääl tal käisid krambihood peal; ku kuum uug tule, sõs ihu nõrents sel´län kui kuum hoog tuleb, siis ihu nõretab seljas; temäl viha uug kunagi üle ei lää temal vihahoog ei lähe kunagi üle. Vrd jut´t1, juun´
2. vihmahoog ▪ müristemise uug tule üles äikesehoog tuleb üles; nüit ta kasvats uugu nüüd vihmapilv kasvab (vihmapilve tõusmisest); vast saat uu vahel tüki maad ärä minna vast saad [kahe] vihmahoo vahel natuke maad ära minna. Vrd rap´s2
3. hoogsus, tempo ▪ kange uuge lää tõisest müüdä suure hooga läheb teisest mööda; aga nüid andke uugu! aga nüüd andke hoogu! (viljalõikusest). Vrd jõmu, jõnk2 || uu sehen moes, tarvitusel; hoos ▪ nii neli nime om nüid nõnda uu sehen need neli nime on nüüd nii moes; ku müürämise uu sissi saave, sõs muutku müüräv kui möllamise hoos on, siis muudkui möllavad; nüid om vili ninda uu sehen, kasvas uuge nüüd on vili nii hoos, kasvab hooga
valu1 <valu, valu>
1. valu ▪ ulk aiga käüsiv valuse enne sündümist hulk aega käisid valud enne [lapse] sündimist || .amba|valu hambavalu ▪ ma ole mitu päevä ambavalu kannaten ma olen mitu päeva hambavalu kannatanud; .süäme|valu südamevalu, hingevalu, mure ▪ ma saa küll kanget süämevalu su peräst ma saan küll kanget südamevalu sinu pärast (mure tundmisest). Vrd vaev
2. piltl hoog, rutt ▪ käi sis üte valuge poodin ka ärä! käi siis ühe hooga poes ka ära!; me leime üte valuge einä maha me niitsime ühe hooga heina maha. Vt uug
vun´k <vungi, .vunki> Krk vunk, hoog ▪ poisi anniv kiigul vunki manu poisid andsid kiigele hoogu juurde. Vrd vuhvaus