[MUL] Mulgi sõnaraamat

ihnits <ihnitse, ihnitset> ihnuskoi, kooner, ihne inimene ▪ ta om seante ihnits ta on selline ihnuskoi; ihnitsege om rasse üten eläde ihnuskoiga on raske koos elada. Vrd ihne, ihnus1, nüh´k, täi