[MUL] Mulgi sõnaraamat

ilp <ilbu, .ilpu>
1. hilp, vilets rõivas ▪ esi ilbun, naine närtsen (knk) ise hilpudes, naine nartsudes. Vrd ilben´t, supsuk
2. väike liistakas, viil ▪ pal´t liim, mõni kardule ilp olli põhjan ainult leem, mõni kartuliliistakas oli põhjas. Vrd lest1, lestuk, liistak, viil2

ilp|arak <ilp|aragu ~ ilp|araku, ilp|arakut> hilpharakas, väheselt riietatu ▪ latse jooseve nigu ilparagu lapsed jooksevad nagu hilpharakad